TEGEVUSARUANNE
Erastamisleping ja regulatsiooni ülevaade
2011. aasta 3. kvartali jooksul ning oktoobri alguses mõjutas Ettevõtte aktsiahinda Konkurentsiameti (KA) väide, et erastamisleping ei vastanud erastamise hetkel kehtinud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (ÜVVKS).
Ettevõtte aktsionäridele teadaolevalt esitas Ettevõte 2011. aasta juunis ametliku kaebuse Eesti halduskohtusse, kuna KA keeldus arvestamast erastamislepingut ning kinnitamast lepinguliselt kokkulepitud tariife. 29. augustil vastas KA kohtule vaidlustades kõik Ettevõtte väited. Kahetsusväärselt otsustas KA mitte ära oodata kohtu otsust erastamislepingu legaalsuse osas ning saatis 10. oktoobril Ettevõttele ettekirjutuse kehtivate tariifide alandamiseks 29% võrra.
AS Tallinna Vesi ei usu, et antud ettekirjutus ega ka 2011. aasta tariifide mittekinnitamine oleksid majanduslikult või juriidiliselt õigustatud ning vaidlustab mõlemad otsused kohtus.
Ettevõte soovib rõhutada, et on täitnud kõik erastamislepingu nõuded, kaasa arvatud kvaliteedinäitajate oluline parandamine, nagu Tallinna linnavalitsus otsustas 2001. aastal (vt tootmistulemuste aruannet[1]).
Avatud ja professionaalse dialoogi huvides ning näitamaks, et investeeritud kapitalilt teenitud tulukus ei ole olnud liialdatud, kinnitas rahvusvaheline majanduskonsultatsioonibüroo Oxera investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määraks alates erastamisest 6,2%, mis on madalam kui 2011. aastal eeldatav 6,5% tulukuse määr, kuna erastamislepingu kohaselt pidi lepingu algaastatel tulukus olema madalam. Mõlemad, nii keskmine kui ka aastane tulukuse määr, on kooskõlas Ofwat’i (Suurbritannia regulaator) poolt samal perioodil lubatud tulukuse määradega[2] ning Hollandi energiaregulaatori poolt lubatud tulukuse määradega, mis lubas 2010. aasta septembris avaldatud otsuses 6% tulu reaalmäära.
Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.
2011. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED
Kokkuvõte majandustulemustest
2011. aasta 3. kvartalis lõpetas Ettevõte olulise keskkonnaprojekti Biofiltri ehituse, mis võimaldab Ettevõttel täita kõiki Euroopa Liidu nõudeid lämmastiku eraldamisel reoveest, ning on oluliselt aidanud alandada müüdud toodete kulusid, nagu järgnevas aruandes ka käsitletakse. Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus on hea ning stabiilne, jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele.
2011. aasta 3. kvartalis kasvas Ettevõtte müügitulu 3,7% võrreldes 2010. aastaga, peamiselt turismisektori mahtude kasvu tõttu. Suurepärase äritegevuse ja seotud kokkuhoidudega seoses kasvas Ettevõtte brutokasum 7,1%. Ärikasum kasvas 8,5% võrra ning kasum enne tulumaksustamist langes 26,7%, olles mõjutatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse negatiivse liikumise poolt, mis oli mitterahalise mõjuga.
| miljon € | 3 kv 2011 | 3 kv 2010 | Muutus | 9 kuud 2011 | 9 kuud 2010 | Muutus |
| Müügitulu | 13,0 | 12,5 | 3,7% | 38,2 | 37,2 | 2,5% |
| Brutokasum | 7,8 | 7,2 | 7,1% | 23,1 | 22,2 | 4,4% |
| Brutokasumi marginaal % | 59,8 | 57,9 | 3,3% | 60,6 | 59,6 | 1,8% |
| Ärikasum | 7,0 | 6,5 | 8,5% | 20,8 | 20,4 | 2,3% |
| Ärikasum - põhiäri | 6,5 | 6,1 | 5,8% | 19,7 | 18,7 | 5,6% |
| Ärikasumi marginaal % | 54,2 | 51,9 | 4,6% | 54,6 | 54,7 | -0,2% |
| Kasum enne tulumaksustamist | 4,4 | 5,9 | -26,7% | 18,1 | 17,0 | 6,6% |
| Puhaskasum | 4,4 | 5,9 | -26,7% | 13,8 | 8,5 | 63,2% |
| Puhaskasumi marginaal % | 33,6 | 47,5 | -29,3% | 36,2 | 22,8 | 59,2% |
| Vara puhasrentaablus % | 2,4 | 3,4 | -29,6% | 7,5 | 4,8 | 56,7% |
| Kohustuste osatähtsus koguvarast | 61,3 | 62,9 | -2,6% | 61,3 | 62,9 | -2,6% |
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / vara kokku
Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku
Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine
Kasumiaruanne
3. kvartal 2011
Müügitulud
2011. aasta 3. kvartalis kasvas Ettevõtte tulu 13,0 miljoni euroni, mis on 3,7% suurune tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Põhitegevuse tulu koosneb peamiselt era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulust nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool. Samuti sisaldab see Tallinna linnalt saadavat sademetevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu.
Tulud veemüügist ja reoveeteenustest kasvasid võrreldes eelmise aasta 3. kvartaliga 3,9% võrra 11,6 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud tõusust müügimahtudes.
Müük eraklientidele kahanes 0,9% võrra 5,8 miljoni euroni. Müük äriklientidele teeninduspiirkonnas kasvas 8,9% võrra 4,7 miljoni euroni. Müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 17,0% võrra 0,95 miljoni euroni 2011. aasta 3. kvartalis. Saadud ülereostustasu oli 0,18 miljonit eurot, kahanedes 13,9% võrreldes 2010. aasta sama perioodiga.
2011. aasta 3. kvartalis kahanesid eraklientide müügimahud 0,6% võrra võrreldes 2010. aasta 3. kvartaliga, muutes kuue kuu kokkuvõttes olnud positiivse muutuse -0,1% suuruseks muutuseks peale üheksat kuud. Elimineerides väikese mõjuga reklassifitseerimise teeninduspiirkonna tuludest väljaspool teeninduspiirkonda tuludeks, on eraklientide tarbimine olnud samal tasemel.
Müük juriidilistele klientidele teeninduspiirkonnas on tõusnud võrreldes 2010. aasta 3. kvartaliga, kasvades 9,5% võrra. Elimineerides ühekordse mõjuga tarbimise, on müügikogused tõusnud 7,3%. Müügikogused suurenesid peamiselt paranenud vaba aja sektori ning nendega seotud tööstuse müügi suurenemise tõttu, turismisektori kosumise järgselt. Müügimahtude suurenemine ületab müüki reoveeteenuste proportsionaalselt suurema tõusu tõttu veeteenuste müügist, kuna reoveeteenuste tariifid on madalamad veeteenuste tariifidest.
Müük väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 25,7% võrra võrreldes 2010. aasta 3. kvartaliga. Peamine põhjus müügi suurenemises oli sademetevee koguste kasvamine 2011. aasta 3. kvartalis, põhjustades tulude kasvu võrreldes 2010. aasta 3. kvartaliga 17,0% võrra, kuna sademetevee tariifid on oluliselt madalamad reoveeteenuste tariifidest.
2011. aasta 3. kvartalis kahanes sademetevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 4,9% võrra 1,0 miljoni euroni võrreldes 2010. aasta sama perioodiga. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasumi marginaal
Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2011. aasta 3. kvartalis 5,2 miljonit eurot, s.o. 0,05 miljoni euro ehk 1,0% võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kulude vähenemine on põhiliselt seotud lämmastiku eraldamisega reoveest ja sellega seotud saastetasu vähenemisega.
Et leevendada lämmastiku eraldamise protsessi ja maksuriske, millest on 2010. aasta jooksul räägitud, rakendas Ettevõte 2011. aasta 3. kvartali alguses täiendava puhastusetapi. Hoolimata mahtude tõusust 2011. aasta 3. kvartalis ning saastetasu maksumäärade tõusust 14,8% võrra olid puhastustulemused suurepärased, vähendades makstava saastetasu suurust. Saastetasu arvutus sõltub reovee puhastustulemustest ning reostusainete kontsentratsioonist puhastatud reovees. 2011. aasta 3. kvartalis suutis Ettevõte eraldada reovees sisalduvad reostusained paremini kui nõutud tase. Seetõttu saavutas Ettevõte 2011. aasta 3. kvartalis saastetasu osas sooduskoefitsiendi 0,5, vastupidiselt eelmise aasta 3. kvartaliga, mistõttu oli makstavate keskkonnamaksude suurus 3. kvartalis 0,14 miljonit eurot, võrreldes 0,61 miljoni euroga 2010. aasta samal perioodil.
Kvartali kemikaalikulud olid 0,44 miljonit eurot, mis on 10,8% enam kui 2010. aasta samal perioodil põhinedes hindade tõusul, peamiselt metanooli hinna.
Elektrikulud kasvasid 2011. aasta 3. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,07 miljoni euro ehk 9,5% võrra. Seda kõrgema elektrihinna mõjul, kuna Ettevõte ostab elektrit vabaturult, samuti reguleeritavate ebasoodsate võrgutasude tõttu.
Palgakulud kasvasid 2011. aasta 3. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,23 miljoni euro ehk 26,5% võrra, koondamistasude ja tulemustasude provisjoni tõttu. Individuaalsed baaspalgad on kasvanud ainult tarbijahinnaindeksi võrra, mida on üldiselt tasandanud vähenenud töötajate arv. Teised palgakulud muutusid samadel põhjustel.
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kasvasid 0,03 miljoni euro ehk 2,6% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, väljendades peamiselt kulude suurenemist eelmise aastaga võrreldes.
Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2011. aasta 3. kvartalis ettevõtte brutokasum 7,8 miljonit eurot, mis on 0,52 miljoni euro või 7,1% võrra enam kui 2010. aasta 3. kvartali 7,2 miljoni euro suurune brutokasum.
Ärikulud ja ärikasumi marginaal
Turustuskulud kahanesid 2011. aasta 3. kvartalis võrrelduna 2010. aasta 3. kvartaliga 0,01 miljoni euro võrra 0,18 miljoni euroni. Seda suurenemist mõjutas peamiselt eelpool mainitud suurenemine palgakuludes, mida tasandas kokkuhoid muudes kuludes.
2011. aasta 3. kvartalis suurenesid üldhalduskulud 0,08 miljonit eurot 1,0 miljoni euroni. Antud kulugrupis tuleneb palgakulude suurenemine peamiselt juhtimisteenuste liikumisest palgakulude reale. Vähenenud muud kulud aga asendusid suurenenud konsultatsioonikuludega, mis olid vajalikud tariifivaidluse protsessis.
Muud äritulud/kulud
Enamus tuludest Muude äritulude/kulude grupis on seotud rajamiste ning sihtfinantseerimisega. Selle tulu põhiliseks mõjuriks on torustike rajamine Tallinnas. Äritulud/kulud võrkude rajamistest ning sihtfinantseerimisest andsid 2011. aasta 3. kvartalis tulu 0,45 miljonit eurot võrreldes 0,35 miljoni euro suuruse tuluga 2010. aasta 3. kvartalis. Antud rida muutub aasta jooksul, sõltudes ehituste mahust ning lõpetatud projektide eeldatavast kasumlikkusest. 2011. aasta 3. kvartali kasumeid sihtfinantseerimisest mõjutas põhiliselt ehitustegevuse nihkumine eelnevates kuudes, mis kompenseeriti osaliselt 3. kvartalis ning kompenseeritakse edasise projekti käigus, mis lõpeb 2012. aasta esimeses pooles.
Muud äritulud/kulud andsid 2011. aasta 3. kvartalis kokku 0,11 miljonit eurot kulu võrreldes 0,02 miljoni euro suuruse kuluga 2010. aasta 3. kvartalis. Antud rida muutus peamiselt tootmistegevuses mittevajalike sõidukite müügiga seotud kulude tõttu.
Ettevõtte ärikasum põhiärist 2011. aasta 3. kvartalis oli 6,5 miljonit eurot võrreldes 6,1 miljoni euroga 2010. aasta samal perioodil. Ettevõtte ärikasum kogu ärist oli 2011. aasta 3. kvartalis 7,0 miljonit eurot, mis on 0,55 miljonit eurot enam kui 6,5 miljoni euro suurune ärikasum 2010. aasta 3. kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes ärikasum 8,5%.
Finantskulud
Ettevõtte finantstulud/kulud olid 2011. aasta 3. kvartalis 2,7 miljonit eurot, mis on 2, 1 miljoni euro ehk 387,8% suurune negatiivne muutus võrreldes 2010. aasta 3. kvartali netokuludega. Mõlemal aastal tuleneb finantskulude muutus põhiliselt mitterahalisest ümberhinnatud swapi lepingute õiglasest väärtusest, millest tulenev kulude suurenemine oli oluliselt suurem 2011. aasta 3. kvartalis.
Ettevõte vähendas ujuva intressiga laenu riske sõlmides viis intressi swapi lepingut, iga leping 15 miljonit eurot. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 3,8 miljonit eurot, ning nendega seotud lisakulud 3. kvartalis summas 2,3 miljonit eurot.
Maksustamiseelne kasum
Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2011. aasta 3. kvartalis 4,4 miljonit eurot, so 1,5 miljonit eurot vähem kui 5,9 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2010. aasta 3. kvartalis.
2011. aasta 9. kuu tulemused
2011. aasta 9 kuuga kasvas Ettevõtte tulu 38,2 miljoni euroni, mis on 2,5%-line kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Veemüügi ja reoveeteenuse tulu oli 34,7 miljonit eurot, mis on 2,5% võrra enam kui 2010. aasta 9 kuuga.
Ettevõtte ärikasum põhiärist 2011. aasta 9 kuuga kasvas 5,6% võrra 19,7 miljoni euroni võrreldes 2010. aasta 9 kuuga.
Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2011. aasta 9 kuuga 18,1 miljonit eurot, so 6,6% enam kui maksustamiseelne kasum 2010. aasta 9 kuuga.
Ettevõtte 2011. aasta 9 kuu puhaskasum oli 13,8 miljonit eurot, mis on 5,3 miljonit eurot enam kui 2010. aasta sama perioodi 8,5 miljoni euro suurune puhaskasum. Puhaskasumi suurenemise peamiseks põhjuseks on tulumaksu kahanemine 8,5 miljoni euro pealt 4,3 miljoni euroni, kuna 2011. aastal maksti aktsionäridele vähem dividende kui 2010. aastal.
Bilanss
2011. aasta 9 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 11,9 miljonit eurot. Lõpetamata-, materiaalne- ja immateriaalne põhivara oli 2011. aasta 30. septembri seisuga 156,5 miljonit eurot.
Käibevara vähenes 9 kuuga 6,4 miljoni euro võrra 27,3 miljoni euroni, nõuded ostjate vastu vähenesid 4,4 miljoni euro võrra, klientide pikaajaliste võlgade laekumise tagajärjel. Siiski vähenes 2011. aasta 9 kuuga rahajääk pangas 1,9 miljoni euro võrra peale dividendimakset 2011. aasta juunis.
Lühiajalised kohustused vähenesid 9 kuu jooksul 7,0 miljoni euro võrra 8,8 miljoni euroni. See tulenes peamiselt 7,6 miljoni euro suuruse Laenude lühiajalise osa reklassifitseerimisest Pikaajaliseks laenuks peale laenulepingu uuendamist.
Ettevõtte finantsvõimendus on oodatult 61,3% tasemel, nagu tavaliselt ikka 3. kvartali lõpus, ületades veidi oodatud 60% taseme. Finantsvõimenduse suurenemine kajastab Omakapitali vähenemise mõju 2,2 miljoni euro võrra, kajastades dividendide maksmist, mida osaliselt tasakaalustab 9 kuu jooksul teenitud kasum.
Pikaajalised kohustused olid 2011. aasta septembri lõpu seisuga 103,9 miljonit eurot, mis koosnes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist. Alates 2011. aasta 30. aprillist kajastatakse 95 miljoni euro suurune laenukohustus täies mahus pikaajaliste kohustuste all, kooskõlas allkirjastatud laenulepingutega. 2011. aasta aprillis uuendas Ettevõte laenulepingu ning vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2013. aastal. Kogu võimaliku laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,82%.
Rahakäive
2011. aasta 9 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 23,0 miljonit eurot, mis on 2,6 miljonit eurot enam kui 2010. aasta samal perioodil. Tõus Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt käibekapitali muutusest ning eriti aegunud võlgade maksmisest 2011. aastal. Perioodilise põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.
2011. aasta 9 kuu investeerimistegevuse raha väljavool oli 4,7 miljonit eurot, so 1,9 miljonit eurot enam kui 2010. aasta 9 kuu jooksul. 2011. aasta 9 kuuga oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool 12,8 miljonit eurot. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid katavad osaliselt suurenenud kapitaliinvesteeringuid. 2011. aastal on Ettevõte andnud AS-le Maardu Vesi 2,2 miljoni euro suuruses laenu vastavalt 2008. aastal allkirjastatud opereerimislepingule.
Raha väljavool finantstegevusest oli 2011. aasta 9 kuuga 20,3 miljonit eurot võrreldes 2010. aasta 9 kuu 20,5 miljoni euro suuruse raha väljavooluga. Antud summad peegeldavad mõlema aasta dividendimaksete ning nendega seotud maksude suurust ning 2010. aastal saadud laenusid.
Eelnevate tegurite mõjul oli raha väljavool 2011. aasta 9 kuu jooksul 1,9 miljonit eurot võrrelduna 2,7 miljoni euro suuruse raha väljavooluga 2010. aasta 9 kuuga. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2011. aasta 30. septembri seisuga 11,3 miljonit eurot, mis on 4,6 miljoni euro võrra vähem kui 2010. aasta samal perioodil.
Töötajad
2011. aasta 3. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 310 töötajat, võrreldes 319 töötajaga 2010. aasta 3. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 298 töötajat 2011. aastal ja 305 töötajat 2010. aastal. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt protsesside efektiivsemaks muutmise võimalusi tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõttestruktuuriga.
Kontserni struktuur
Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.
Aktsiahinna muutused
AS Tallinna Vesi on noteeritud OMX Main Baltic Market’il kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
2011. aasta 30. septembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid:
| United Utilities (Tallinn) BV | 35,3% |
| Tallinna linn | 34,7% |
Ettevõttele teadaolevalt oli Parvus Asset Management osalus kokku aruandekuupäeva seisuga 8,32% Ettevõtte aktsiatest.
Kvartali lõpus, 30. septembril 2011, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 7.20 eurot, mis on 2,70% langus võrreldes kvartali alguses olnud 7.40 euroga. Samal perioodil OMX Tallinn indeks langes 16,69%.
Põhitegevusega seotud arengud 2011. aastal
- 2011. aasta 3. kvartalis lõpetas Ettevõte olulise keskkonnaprojekti Biofiltri ehituse, mis lisab järgneva etapi reovee puhastamisse ning võimaldab suurenenud lämmastiku eraldamisest reoveest. Ettevõtet tunnustati juba 2007. aastal keskkonnaalase vastutustundlikkuse eest kui Tallinn eemaldati HELCOM’i tulipunktide nimistust, kui Ettevõttel valmis lämmastiku eraldamise etapp. Biofiltri ehitamisest saavad kasu kohalik laht, ümbruskonna rannad ning metsad ning kindlustab täieliku vastavuse Euroopa Liidu nõuetele nii täna kui ka tulevikus.
- Tulenevalt heast lämmastiku eraldamisest reoveest määrati Ettevõtte saastetasule sooduskoefitsient ning vähenes makstav saastetasu.
-
Ettevõtte tegevustulemused on jätkuvalt head, enamus kvaliteedinäitajaid ületavad 2010. aasta tasemeid, suurendades klienditeeninduse standardeid ning tootmise efektiivsust. Näiteks:
- Veekvaliteedi näitajad on olnud seniajani kõige kõrgemal tasemel. Võetud proovidest 99,64% olid normidele vastavad, ületades oluliselt nõutud 95% taset.
- Kanalisatsiooniummistuste kogunumber on langenud 19,6% võrra.
- Keskmine katkestuste aeg on kahanenud 12,2% võrra.
- Lekete tase langes 11,5% võrra võrreldes 2010. aastaga, jõudes alla 19% tasemeni.
- Ettevõte on uuendanud oma lubadusi klientidele, mille kohaselt Ettevõte kompenseerib oma lepingulistele klientidele tekitatud ebamugavuse kui AS Tallinna Vesi ei suuda täita planeeritud lubadusi. Ettevõtte lubadused on osaks jätkuvast pühendumisest muuta teenust klientidele paremaks. Need lubadused eeldavad, et Ettevõtte teenusstandard on oluliselt kõrgem kui Tallinna linnaga sõlmitud teenusleping nõuab ning on ainuke kliendile suunatud programm Baltimaade kommunaalsektoris. Alates 2011. aasta septembrist maksab Ettevõte hüvitist kliendile tekitatud ebamugavuste eest ilma kliendi taotluseta.
- Ettevõte seati nominendiks vastutustundliku ettevõtte kategoorias Tallinnas ja Ettevõtet tunnustati kui kõige laste- ja noortesõbralikumat Tallinna ettevõtet.
Lepinguga seotud arengud
Lepinguline tariifitaotlus
Tariifid on siiani külmutatud 2010. aasta tasemel, kuigi 9. novembril 2010. aastal esitas Ettevõte tariifitaotluse uuele regulaatorile kooskõlas parimate regulatsioonipraktikatega erastatud ettevõtete jaoks, nagu seda kasutab Ofwat Suurbritannias ja soovitab Maailmapank.
2. mail teatas Konkurentsiamet (KA) Ettevõttele, et hinnataotlus on tagasi lükatud. KA ignoreeris täielikult erastamislepingut ja ei analüüsinud Ettevõtte tegevus- ega majandustulemusi erastamisele järgnenud perioodi vältel. KA väidab, et Ettevõtte kasumlikkus on liiga kõrge, kasutades nende enda metodoloogiat, mis ei ole kooskõlas Maailmapanga juhistega erastatud ettevõtete osas. Ettevõte on arvutanud, et keskmine varade tootlus investeeritud kapitalilt perioodil 2001 kuni 2011 on olnud 6,2%, mille õigsust kinnitas erapooletu rahvusvaheline majanduskonsultatsiooni firma Oxera.
Ettevõte ja aktsionärid ei saa nõustuda sellise ühepoolse erastamistingimuste ning lepingu rikkumisega Eesti ametivõimude poolt ning Ettevõte esitas 2. juunil 2011. aastal kohtusse hagi. KA esitas enda seisukoha kohtule 29. augustil vaidlustades erastamislepingu seaduslikkuse. Edasisi menetlusi ei ole hetkel välja kuulutatud.
Kaebus Euroopa Komisjonile
Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63).
Selle kaebuse tulemusel pöördus Euroopa Komisjon 22. veebruaril 2011. aastal Eesti ametivõimude poole teabenõudega AS Tallinna Vesi poolt esitatud kaebuses tõstatud küsimuste osas. Eesti ametivõimud pidid teabenõudele vastama mai alguses, kuid palusid pikendust ning said 30 päeva lisaaega. Eesti ametivõimud vastasid teabenõudele juuni alguses. Oktoobris saatis Euroopa Komisjon lisaküsimused Ettevõttele kommenteerimiseks.
Ettekirjutus tariifide alandamiseks
10. oktoobril 2011.aastal sai Ettevõte KA poolse ettekirjutuse alandada kehtivaid tariife 29% võrra. Lisaks sellele ning oma otsuse toetamiseks on Konkurentsiamet äärmusliku sammuna kuulutanud 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu õigusvastaseks. Tsiteerides siinkohal Konkurentsiametit: “KA, tutvunud ASTV poolse väitega erastamise läbiviimise kohta, on seisukohal, et veeteenuse hinna osas ei olnud kehtiva seadusega kooskõlas viia erastamist läbi väidetava eesmärgiga saavutada väikseim võimalik tariifi tõus.”
AS Tallinna Vesi soovib aktsionäre teavitada, et Ettevõte ühelgi juhul ei nõustu Konkurentsiameti seisukohtadega ning taotleb Eesti kohtutelt esialgse õiguskaitse kohaldamist eelviidatud meetmete rakendamise takistamiseks 30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest. Ettevõte leiab, et kuulutades erastamise õigusvastaseks ning kasutades ministri määrust selleks, et püüda alandada Ettevõtte poolt rakendatavat veeteenuse hinda, jätab Konkurentsiamet kui Eesti riiki ja valitsust esindav institutsioon täielikult tähelepanuta õigusaktides ette nähtud õiguspärase menetluse ja hea halduse tava. Olukord, kus Ettevõte peab end kohtus kaitsma, olles omalt poolt täitnud lepingust tulenevad tingimused ja kohustused, sealhulgas (ja mis kõige olulisem) täitnud lepinguliselt kokku lepitud ja Tallinna Linnavalitsuse poolt 2001. aastal nõutud teenuse kvaliteedi parendamise kohustust, läheb vastuollu kõigi pikaaegseid erastamislepinguid puudutavate rahvusvaheliselt aktsepteeritavate ärikäitumise normidega ja avaliku halduse põhimõtetega.
Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine
Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. Seetõttu ei saa Ettevõte öelda, milliseks kujunevad järgmise aasta tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud.
| KOONDKASUMIARUANNE | III kvartal | III kvartal | 9 kuud | 9 kuud | 12 kuud |
| (tuhat EUR) | 2011 | 2010 | 2011 | 2010 | 2010 |
| Müügitulu | 12 975 | 12 512 | 38 161 | 37 215 | 49 680 |
| Müüdud toodete/teenuste kulud | -5 212 | -5 264 | -15 031 | -15 052 | -20 684 |
| BRUTOKASUM | 7 763 | 7 248 | 23 130 | 22 163 | 28 996 |
| Turustuskulud | -177 | -190 | -559 | -573 | -787 |
| Üldhalduskulud | -1 002 | -923 | -3 090 | -2 634 | -3 651 |
| Muud äritulud/-kulud (-) | 453 | 353 | 1 365 | 1 415 | 2 906 |
| ÄRIKASUM | 7 037 | 6 488 | 20 846 | 20 371 | 27 464 |
| Finantstulud | 433 | 210 | 1 053 | 672 | 1 060 |
| Finantskulud | -3 116 | -760 | -3 815 | -4 073 | -3 624 |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 4 354 | 5 938 | 18 084 | 16 970 | 24 900 |
| Dividendide tulumaks | 0 | 0 | -4 253 | -8 495 | -8 495 |
| PERIOODI PUHASKASUM | 4 354 | 5 938 | 13 831 | 8 475 | 16 405 |
| PERIOODI KOONDKASUM | 4 354 | 5 938 | 13 831 | 8 475 | 16 405 |
| Jaotatav: | |||||
| A- aktsia omanikele | 4 353 | 5 937 | 13 830 | 8 474 | 16 404 |
| B- aktsia omanikule | 0,64 | 0,64 | 0,64 | 0,64 | 0,64 |
| Kasum A aktsia kohta (eurodes) | 0,22 | 0,30 | 0,69 | 0,42 | 0,82 |
| Kasum B aktsia kohta (eurodes) | 639 | 639 | 639 | 639 | 639 |
| FINANTSSEISUNDI ARUANNE | |||
| (tuhat EUR) | 30.09.2011 | 30.09.2010 | 31.12.2010 |
| VARAD | |||
| KÄIBEVARA | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 11 323 | 15 949 | 13 235 |
| Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed | 15 656 | 12 476 | 20 088 |
| Varud | 287 | 246 | 306 |
| Müügiootel põhivara | 83 | 77 | 76 |
| KOKKU KÄIBEVARA | 27 349 | 28 748 | 33 705 |
| PÕHIVARA | |||
| Pikaajalised investeeringud | 2 217 | 0 | 0 |
| Materiaalne põhivara | 152 631 | 145 685 | 148 179 |
| Immateriaalne põhivara | 1 693 | 2 112 | 1 972 |
| KOKKU PÕHIVARA | 156 541 | 147 797 | 150 151 |
| VARAD KOKKU | 183 890 | 176 545 | 183 856 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED | |||
| Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa | 0 | 3 856 | 7 624 |
| Hankijate ja muud võlad | 6 282 | 6 017 | 6 367 |
| Tuletisinstrumendid | 1 140 | 1 157 | 963 |
| Lühiajalised eraldised | 0 | 168 | 117 |
| Ostjate ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud | 1 416 | 873 | 810 |
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU | 8 838 | 12 071 | 15 881 |
| PIKAAJALISED KOHUSTUSED | |||
| Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt | 6 128 | 5 518 | 5 765 |
| Laenukohustused | 94 934 | 91 191 | 87 428 |
| Tuletisinstrumendid | 2 682 | 2 217 | 1 304 |
| Muud võlad | 115 | 115 | 115 |
| PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU | 103 859 | 99 041 | 94 612 |
| KOKKU KOHUSTUSED | 112 697 | 111 112 | 110 493 |
| OMAKAPITAL | |||
| Aktsiakapital | 12 000 | 12 782 | 12 782 |
| Ülekurss | 24 734 | 24 734 | 24 734 |
| Kohustuslik reservkapital | 1 278 | 1 278 | 1 278 |
| Jaotamata kasum | 33 181 | 26 639 | 34 569 |
| KOKKU OMAKAPITAL | 71 193 | 65 433 | 73 363 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 183 890 | 176 545 | 183 856 |
| RAHAKÄIBE ARUANNE | 9 kuud | 9 kuud | 12 kuud |
| (tuhat EUR) | 2011 | 2010 | 2010 |
| ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Ärikasum | 20 846 | 20 371 | 27 464 |
| Korrigeerimine kulumiga | 4 236 | 4 215 | 5 620 |
| Korrigeerimine kasumiga sihtfinantseerimisest ja rajamistegevusest | -1 125 | -1 708 | -3 312 |
| Muud finantskulud | 16 | -27 | -14 |
| Kasum põhivara müügist | 55 | 0 | -3 |
| Kuluks kantud põhivarad | 6 | 173 | 70 |
| Äritegevusega seotud käibevara muutus | 404 | -1 208 | -8 894 |
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 343 | 15 | 6 297 |
| Makstud intressid | -1 779 | -1 405 | -2 443 |
| Rahajäägi muutus äritegevusest | 23 002 | 20 426 | 24 785 |
| INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Antud laenud | -2 217 | 0 | 0 |
| Põhivara soetamine | -12 811 | -7 740 | -17 055 |
| Ehituse eest saadavad kompensatsioonid | 9 320 | 4 298 | 6 139 |
| Põhivara müügitulu | 11 | 1 | 16 |
| Saadud intressid | 1 037 | 723 | 1 109 |
| Rahajäägi muutus investeerimistegevusest | -4 660 | -2 718 | -9 791 |
| FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE | |||
| Võetud laenud | 0 | 20 000 | 20 000 |
| Tasutud dividendid | -16 001 | -31 956 | -31 956 |
| Tulumaks dividendidelt | -4 253 | -8 495 | -8 495 |
| Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest | -20 254 | -20 451 | -20 451 |
| Rahajäägi kogumuutus | -1 912 | -2 743 | -5 457 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES | 13 235 | 18 692 | 18 692 |
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS | 11 323 | 15 949 | 13 235 |
[1] https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=475004&messageId=579972
[2] http://www.ofwat.gov.uk/regulating/reporting/rpt_fpr_2007-08.pdf , lehekülg 15
Siiri Lahe
Finantsdirektor
+372 6262 262
siiri.lahe@tvesi.ee
