Tallinn, Eesti, 2012-02-08 15:45 CET (GLOBE NEWSWIRE) -- Nordecon AS konsolideeritud 2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu finantsaruanded (auditeerimata), ülevaade aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaated tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldus.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordecon’i koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Vahearuandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena ja avalikustatud Nordeon’i kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR`000 | 31.12.2011 | 31.12.2010 |
| VARA | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 9 908 | 5 818 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 34 645 | 31 266 |
| Ettemaksed | 2 616 | 1 060 |
| Varud | 23 811 | 24 982 |
| Müügiootel põhivara | 332 | 321 |
| Käibevara kokku | 71 312 | 63 447 |
|
Põhivara |
||
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud | 182 | 99 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 2 504 | 2 215 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 4 929 | 4 930 |
| Materiaalne põhivara | 7 437 | 9 038 |
| Immateriaalne põhivara | 15 385 | 15 486 |
| Põhivara kokku | 30 463 | 31 794 |
| VARA KOKKU | 101 775 | 95 241 |
|
KOHUSTUSED |
||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 17 149 | 19 231 |
| Võlad tarnijatele | 27 360 | 17 429 |
| Muud võlad | 4 963 | 3 446 |
| Ettemaksed | 10 277 | 4 425 |
| Eraldised | 492 | 1 160 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 60 241 | 45 691 |
|
Pikaajalised kohustused |
||
| Pikaajalised laenukohustused | 11 494 | 15 377 |
| Võlad tarnijatele | 199 | 215 |
| Muud võlad | 96 | 96 |
| Eraldised | 833 | 423 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 12 622 | 16 111 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 72 863 | 61 802 |
|
OMAKAPITAL |
||
| Aktsiakapital | 19 657 | 19 657 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 554 | 2 558 |
| Realiseerumata kursivahed | -459 | -233 |
| Jaotamata kasum (kahjum) | 5 068 | 10 257 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital | 26 820 | 32 240 |
| Mittekontrolliv osalus | 2 092 | 1 199 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 28 912 | 33 439 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 101 775 | 95 241 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR`000 | IV kv 2011 | IV kv 2010 | 12k 2011 | 12k 2010 |
| Müügitulu | 46 362 | 24 253 | 149 622 | 99 312 |
| Müüdud toodangu kulu | -45 450 | -24 228 | -149 427 | -100 012 |
| Brutokasum | 912 | 25 | 195 | -700 |
| Turustuskulud | -79 | -117 | -317 | -401 |
| Üldhalduskulud | -1 357 | -1 518 | -4 641 | -4 887 |
| Muud äritulud | 60 | 412 | 796 | 820 |
| Muud ärikulud | -13 | -3 077 | -154 | - 3 807 |
| Ärikasum (kahjum) | -477 | -4 275 | -4 121 | -8 975 |
| Finantstulud | 177 | 234 | 671 | 3 059 |
| Finantskulud | -194 | -1 950 | -1 078 | - 6 338 |
| Finantstulud ja –kulud kokku | -17 | -1 716 | -407 | - 3 279 |
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum |
-22 | -238 | 82 | -517 |
| Maksustamiseelne kasum (-kahjum) | -516 | -6 229 | -4 446 | -12 771 |
| Tulumaks | -2 | -42 | -18 | 33 |
| Puhaskasum (-kahjum) | -518 | -6 271 | -4 464 | -12 738 |
| Muu koondkasum (-kahjum): | ||||
| Realiseerumata kursivahed | -213 | -4 | -58 | -28 |
| Kokku muu koondkasum (-kahjum) | -213 | -4 | -58 | -28 |
| Kokku koondkasum (-kahjum) | -731 | -6 275 | -4 522 | -12 766 |
| Puhaskasum (-kahjum): | ||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -641 | -5 938 | -4 798 | -11 811 |
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 123 | -333 | 334 | -927 |
| -518 | -6 271 | -4 464 | -12 738 | |
| Kokku koondkasum (-kahjum): | ||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -1356 | -5 942 | -5 415 | -11 839 |
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 625 | -333 | 893 | -927 |
| -731 | -6 275 | -4 522 | -12 766 | |
| Puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele: | ||||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) | -0,02 | -0,19 | -0,16 | -0,38 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) | -0,02 | -0,19 | -0,16 | -0,38 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR`000 | 12k 2011 | 12k 2010 |
| Rahavood äritegevusest | ||
| Laekumised ostjatelt | 185 147 | 120 719 |
| Maksed tarnijatele | -160 805 | -105 501 |
| Makstud käibemaks | -2 384 | -3 910 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest | -13 476 | -14 953 |
| Makstud/ tagastatud tulumaks | 41 | -88 |
| Netorahavoog äritegevusest | 8 523 | -3 733 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Materiaalse põhivara soetamine | -58 | -195 |
| Põhivara müük | 340 | 850 |
| Kinnisvarainvesteeringute müük | 0 | 709 |
| Tütarettevõtete soetamine, neto rahavoog | 0 | 1 |
| Tütarettevõtete müük, neto rahavoog | 0 | -615 |
| Sidusettevõtete soetamine | 0 | -2 |
| Antud laenud | -213 | -549 |
| Antud laenude laekumised | 1 745 | 177 |
| Saadud dividendid | 4 | 4 |
| Saadud intressid | 204 | 258 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest | 2 022 | 638 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 1 925 | 6 642 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -4 907 | -8 617 |
| Kapitalirendi maksed | -1 921 | -2 379 |
| Makstud intressid | -1 089 | -1 122 |
| Muud maksed | -4 | -15 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest | -5 996 | -5 491 |
| Rahavoog kokku | 4 549 | -8 586 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 5 818 | 14 392 |
| Valuutakursimuutused | -459 | 12 |
| Raha jäägi muutus | 4 549 | -8 586 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 9 908 | 5818 |
2011. aasta esialgsete majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni kasumlikkus
Nordeconi kontserni brutokasum 2011. aastal moodustas 195 tuhat eurot (2010 auditeeritud: -700 tuhat eurot). Kontserni aasta brutokasumi kujunemist mõjutasid enim I ja II kvartalil, vastavalt sesoonsusest ja üksikute 2009-2010 sõlmitud kahjumlike projektide tulemuse hindamisest tekkinud kahjumid. III ja IV kvartalil tegutses kontsern põhitegevuse osas kasumlikult.
Aruandeperioodil mõjutas Kontserni brutokasumit kõige enam muutunud oludes II kvartalil antud uued hinnangud kahjumlike projektide lõpptulemusele. Täiendava kahjumi kajastamine aruandeperioodil oli põhjustatud sisendite hinnatõusust ja osaliselt ka projekti teostamisel ilmnenud ettenägematutest kuludest. Domineeriva osa moodustasid üksikud, aastatel 2009-2010 sõlmitud lepingud, mille osas oli kahjumeid kajastatud ka varasemalt. Hinnangud nimetatud kahjumite suurusele kuni projektide lõpetamiseni on antud hetke parimat teadmist silmas pidades.
Kõige suurema mõjuga ülalnimetatud projektidest oli Tallinna lahe ääres paiknevatesse ajaloolistesse vesilennukite angaaridesse ehitatav Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone, mille põhivalmiduse osas lõpetati tööd 2011. aastal ning hoone anti tellijale üle. Tegemist on unikaalse rekonstrueerimisprojektiga, kus hoone äärmiselt vilets seisukord ja keerulisemate tööde tegelik raskusaste avaldus projekti teostamise käigus. Kontsern taotles vastavalt oma lepingulistele õigustele tellijalt tähtaja pikendamist ja täiendavaid summasid juba lõplikult selgunud kulude osas tööde puhul, kus ilmnesid asjaolud, mida polnud võimalik riigihanke ajal ette näha või tellija poolt on soovitud täiendavaid lisatöid. Kuni käesoleva vahearuande avaldamiseni on aga lepingulise lahenduse leidnud vaid osa esilekerkinud probleemidest ning jätkuvalt on mitmed Kontserni põhjendatud nõuded katmata.
Jättes kõrvale turu kiires langusperioodis sõlmitud eelmainitud üksikud kahjumlikud lepingud paranes Kontserni poolt sõlmitud lepingute keskmine kasumlikkus aruandeperioodil eelmise aastaga võrreldes. Kuna kasumite kajastamine sõltub ehituslepingute valmidusastmest, siis aruandeperioodil portfelli lisandunud lepingute parem kasumlikkus hakkab avalduma alles järgmistes kvartalites, millal ehitustööd teostatakse. Kontserni poolt sõlmitud lepingute kasumlikkuse paranemiseni on sisemiselt rakendatud meetmetest viinud eelkõige alltoodud asjaolud:
- 2010. aastal seati esmaseks eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;
- Eelmistel perioodidel suures mahus rakendunud ning ka aruandeperioodil jätkunud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja;
- Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse jätkuv tõhustamine, sh ettevõtete ühendamine Nordecon AS alla aruandeperioodi algusest.
Kontserni hinnangul vähenes 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii osade ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumisotsuste tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht.
Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas pigem positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole ikka veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond veendunud, et Kontsern liigub õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus järgmistel perioodidel.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011. aastal 4 641 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 5% ja on juhtkonna hinnangul saavutanud olemasolevate tegevusmahtude juures suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,1% (2010 auditeeritud: 4,9%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudeti hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o. 5% müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2011. aastal -4 121 tuhat eurot (2010 auditeeritud: -8 975 tuhat eurot). Rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas -1 773 tuhat eurot (2010 auditeeritud: -5 375 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes -4 464 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa oli -4 798 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskasumiks -12 738 tuhat eurot, mis sisaldas erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist, antud laenude ning nõuete allahindamisest.
Kontserni rahavood
2011. aasta äritegevuse netorahavoog oli 8 523 tuhat eurot (2010 auditeeritud: -3 733 tuhat eurot). Kontserni rahavoogu äritegevusest mõjutasid jätkuvalt enim projektide rahavoogude tsüklilisus (erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel) ja eelpoolmainitud kahjumlike projektide teostamine. Positiivsele rahavoole aitas kaasa tsüklilisuse vähendamiseks kasutatav faktooringteenus ning samuti olulise suurusega uute projektide laekumised (sh ettemaksud). Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.
Investeerimistegevuse rahavoog oli 2011. aastal 2 022 tuhat eurot (2010 auditeeritud: 638 tuhat eurot), millest suure osa moodustas varasemal perioodil antud laenude laekumine, kokku summas 1 745 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -5 996 tuhat eurot (2010 auditeeritud: -5 491 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks võrreldes eelmise paari aastaga. Kontsern maksab finantskohustusi tagasi kiiremas tempos kui lisandub uusi. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes hakanud mõnevõrra vähenema tänu Kontserni ja pankade vahel tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.
Seisuga 31.12.2011 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 908 tuhat eurot (31.12.2010: 5 818 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on rahavoogude liikumisega kaasnevat likviidsusriski kommenteerinud tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja | 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 |
| Müügitulu, tuhat eurot | 149 622 | 99 312 | 154 595 |
| Müügitulu muutus | 51% | -36% | -37% |
| Puhaskasum, tuhat eurot | -4 464 | -12 738 | -5 717 |
| Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot | -4 798 | -11 810 | -2 923 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk | 30 756 728 | 30 756 728 | 30 756 728 |
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS) | -0,16 | -0,38 | -0,10 |
| Keskmine töötajate arv | 731 | 774 | 1 128 |
| Müügitulu töötaja kohta, tuhat eurot | 205 | 128 | 137 |
| Tööjõukulude määr müügitulust, % | 9,5% | 14,6% | 15,0% |
| Üldhalduskulude määr müügitulust, % | 3,1% | 4,9% | 5,2% |
| EBITDA1, tuhat eurot | -1 773 | -5 375 | 275 |
| EBITDA määr müügitulust, % | -1,2% | -5,4% | 0,2% |
| Brutokasumi määr müügitulust, % | 0,1% | -0,7% | 5,6% |
| Ärikasumi määr müügitulust, % | -2,8% | -9,0% | -5,2% |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % | -3,1% | -9,4% | -5,4% |
| Puhaskasumi määr müügitulust, % | -3,0% | -12,8% | -3,7% |
| Investeeritud kapitali tootlus, % | -5,4% | -15,8% | -4,1% |
| Vara tootlus, % | -4,2% | -8,3% | -6,0% |
| Omakapitali tootlus, % | -14,3% | -32,6% | -11,4% |
| Omakapitali osakaal, % | 28,4% | 35,1% | 37,1% |
| Finantsvõimendus, % | 32,6% | 42,3% | 26,4% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 1,18 | 1,39 | 1,47 |
| 31.12.2011 | 31.12.2010 | 31.12.2009 | |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot | 134 043 | 85 607 | 97 827 |
1 EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla hinnatud firmaväärtus
|
Müügitulu muutus = (aruandeperioodi müügitulu/eelmise perioodi müügitulu) – 1*100 Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu / Keskmine töötajate arv Tööjõukulude määr müügitulust = (Tööjõukulud / Müügitulu)*100 Üldhalduskulude osakaal müügitulust = (Üldhalduskulud / müügitulu)*100 EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100 Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – põhivara müügikasum – kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100 |
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (intressi kandvad kohustused + omakapital))*100 Vara tootlus = (Ärikasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100 Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100 Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + omakapital))*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu osakaal 2011. aastal oli ligikaudu 4%. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulus 6%.
| 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 | |
| Eesti | 96% | 94% | 86% |
| Ukraina | 0% | 2% | 3% |
| Läti | 0% | 0% | 11% |
| Valgevene | 2% | 3% | 0% |
| Soome | 2% | 1% | 0% |
Poole Kontserni välisturgudel teostatud töödest moodustas projektipõhine ehitustegevus Valgevenes, kus põhivalmiduses on tööd tellijale üle antud ning 2012 I kvartalil tehakse veel vaid vaegtöid. Kontserni juhtkonna otsuse kohaselt uusi projekte Valgevene turul ei otsita (vt ka tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud muudatused Kontserni äritegevuses“). Teise poole moodustas müügitulu Soomest, mis koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.
2011. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja elukondliku kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2011. aasta 12 kuu seisuga oli 149 622 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 99 312 tuhat eurot, on müügitulu kasvanud 51%. 2010. aastal saavutas pea kolm aastat toimunud Eesti ehitusturu langus oma põhja ning sellele järgnenud kontserni müügitulu kasvu põhjustena võib nimetada järgmisi tegureid: konkurentsi vähenemine teatud segmentides, Kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste alamsegmentide projektides ning hoonete valdkonnas turumahu väga mõõdukas kasv.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka lähitulevikus korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist tagasihoidlikuks ehk oluliselt alla strateegiliselt määratud ülempiiri 20%.
Segmentide müügitulu
2011. aasta müügitulu jagunes kahes põhisegmendis tegutsevate ettevõtete vahel suhteliselt võrdselt. Hoonete ja rajatiste segmentides tegutsevate ettevõtete müügitulu moodustas vastavalt 71 946 ja 71 267 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 50 271 ja 47 082 tuhat eurot.
Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (bilansipäeva seisuga 80%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus hoonete segmendiga võrreldes suhteliselt väiksem.
Müügitulu jaotus segmentides*
| Ärisegmendid | 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 |
| Hooned | 49% | 48% | 45% |
| Rajatised | 51% | 52% | 55% |
* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.
Ärisegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt ettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 – Tegevussegmendid nõudeid järgides). Ettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on nimetatud ettevõte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendi sisemist jaotust iseloomustas 2011. aastal suur ühiskondlike- ja tööstushoonete osakaal. Ühiskondlike hoonete segmendis olid suuremad tööd seotud Koidula piirijaama hoonete, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna õppehoone, Ämari lennubaasi hoonete ja Meremuuseumi uue eksponaadihoone ehitamisega. Tööstus- ja laohoonete müügitulust moodustasid suure osa erinevate põllumajanduslike hoonete ja Valgevenesse ehitatava tootmishoone ehitustööd. Võrreldes eelmiste perioodidega on oluliselt väiksemad mahud ärihoonete ehituses kuna erasektori investeeringumahud on jätkuvalt turul madalseisus. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui peatöövõtja, mitte arendaja.
| Müügitulu jaotus hoonete segmendis | 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 |
| Ärihooned | 12% | 19% | 66% |
| Tööstus- ja laohooned | 42% | 36% | 10% |
| Ühiskondlikud hooned | 44% | 35% | 18% |
| Korterelamud | 2% | 10% | 6% |
Ootuspäraselt oli rajatiste valdkonnas suurim osa teedehituse ja -hoolduse segmendi tulul. Samuti moodustas oodatult suure osa vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus (muud rajatised), kus Kontsern on võitnud ja alustanud uusi hankeid ka 2011. aastal. Euroopa Liidu toetusfondide toel on nimetatud valdkond hetkel üks enim finantseerituid Eestis. Samuti toetab Euroopa Liit erinevate keskkonnehituse projektide läbiviimist, kus Kontsernil on arvestatav tegevusmaht. Oodatult tegi suure kasvu läbi insenerehituse alamsegment tänu Sillamäe sadama rajatiste ehitusele.
| Müügitulu jaotus rajatiste segmendis | 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 |
| Teedeehitus ja –hooldus | 47% | 64% | 49% |
| Insenerehitus (sh vesiehitus) | 10% | 1% | 12% |
| Muud rajatised | 35% | 26% | 31% |
| Keskkonnaehitus | 8% | 9% | 8% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2011 oli 134 043 tuhat eurot, mis on oluliselt rohkem võrreldes aastataguse 85 607 tuhande euroga. Lisaks Eesti ehitusturu mahtude üldise kasvu taustal toimunud tõusule võrreldes 2010. aasta turu madalseisuga, sisaldab see ka individuaalselt suure mõjuga E263 Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekti jääkmaksumust (sõlmituna kokku ligikaudu 39,3 miljonit eurot).
| 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 | |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot | 134 043 | 85 607 | 97 827 |
Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 80% (31.12.2010: 74%) kogumahust.
Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade langus on kõigis valdkondades asendunud tõusuga, keskendub Kontserni juhtkond endiselt eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parandamisele.
Perioodil bilansipäevast (31.12.2011) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 2 464 tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2011. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 731 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) oli 351 inimest. Töötajate arvu vähenemine Kontsernis aeglustus viimase aastaga selgelt ning muutus peamiselt aasta kestel ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt II ja III kvartalis. Võrreldes eelmise aastaga vähenes kontserni töötajate keskmine arv eelkõige emaettevõttes, mis alustas aasta alguses tegevust kolme ühendatud ettevõtte baasilt (vt tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud muudatused Kontserni äritegevuses“). Ühinemisega seotud ümberkorraldamised võimaldasid muuta senisest tõhusamaks tööd tugistruktuurides ja ka põhitegevuse valdkondades.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
| 12k 2011 | 12k 2010 | 12k 2009 | |
| ITP | 351 | 362 | 467 |
| Töölised | 380 | 412 | 661 |
| Keskmine kokku | 731 | 774 | 1 128 |
Kontserni 2011. aasta 12 kuu tööjõukulud moodustasid koos kõikide maksudega 14 225 tuhat eurot. See on sarnane suurusjärk eelmise majandusaasta võrreldava perioodiga kui tööjõukulud kokku moodustasid 14 494 tuhat eurot.
Nordecon AS nõukogu liikmetele on 2011. aasta arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 92 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 92 tuhat eurot. Nordecon AS juhatuse liikmetele on 2011. aastal arvestatud tasusid ja preemiahüvitisi koos sotsiaalmaksuga 316 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2010. arvestati tasusid 199 tuhat eurot. Juhatusele arvestatud töötasud on suurenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses kaks liiget praeguse nelja liikme asemel. Juhatuse liikmete arvu suurenemine leidis aset 2010. aasta lõpus kui Kontserni kaks tütarettevõtet ühendati emaettevõttega.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu 2012. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:
- 2012. aastal Kontsern ehitusturult tervikuna suurt kasvu ei oota. Domineerivad endiselt rajatiste valdkonna ehitushanked. Suuremad võimalused turumahtude mõningaseks kasvuks on eelduslikult hoonete ehitamise valdkonnas, kus võrreldes turu madalseisuga on taastumine olnud kõige vaevalisem. Seda eelkõige juhul, kui naasevad möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijad. Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turunišši leidmine. Endiselt tuleb arvestada väga muutlikke tingimustega ostjate käitumises, aga ka pangapoolsete finantseerimistingimuste muutumisega konservatiivsemateks.
- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Taoliste projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega. Hangete tervikliku kvaliteedi kõikumine põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.
- Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga tihe konkurents. 2011. aastal läbi viidud hangete tulemustele tuginedes võib öelda, et nimetatud valdkonnas on endiselt tugev hinnasurve. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele. Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine (sh suhted pankadega) ja piisava likviidsuse tagamine, eriti juhul, kui tegemist on kahjumlike lepingute täitmisega.
- Võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes. Riigihankeid tühistatakse põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem 2009-2010 ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele.
- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske.
- Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb 2012. aastal kvartaalselt mõne protsendi piiridesse. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla ka märgatavalt suuremad ning raskesti või üldse mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid).
- Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema jätkuvalt probleemiks. 2012. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üldist suurendamist.
- 2012. aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) juba toimunud hüppeline nõudluse kasvu, mis kergitas ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile.
- Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest ning selle baasilt tehtavatest prognoosidest. Nii investeerijad kui ka pangad on võtmas praeguse nägemuse kohaselt pigem ettevaatlikku hoiakut, kuid see võib kiirelt muutuda Eesti ja Euroopa tegelike majandusnäitajate valguses mõlemas suunas.
Läti ja Leedu
Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2011. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt . Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaiste eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. 2012. aastal ei ole oodata kohalikul ehitusturul olulist elavnemist. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust siiski jätkata. Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning on vajadusel valmis oluliselt sealset tegevust restruktureerima.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2009 kestnud kriisist ja riigi poliitilise juhtkonna vahetumise positiivne mõju ehitussektorile on olnud aeglane. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatud kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.
Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlike ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2012. aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ja võivad hüppeliselt hakata vähendama kasumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.
Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 31.12.2011 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 213 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 329 tuhat eurot.
Kriminaalasja algatamine Nordecon AS ja tema juhatuse liikme vastu
25. septembril 2008 avaldas Maanteeamet hanketeate riigihanke „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kohta. Nordecon AS (sellel hetkel Kontserni tütarettevõte Nordecon Infra AS) ja Ramboll Eesti AS osalesid selles riigihankes ühispakkumusega, mille maksumuseks oli 506,2 miljonit krooni (32,4 miljonit eurot).
Kõnealuses riigihankes oli 2008-2010 mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks. Hankega jõuti faasi, kus Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS-i ühispakkumus tunnistati edukaks ning sõlmida jäi veel hankeleping. 26. oktoobril 2010 tegi aga Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond riikliku järelevalve korras otsuse, millega tunnistas riigihanke kehtetuks põhjendusega, et Maanteeamet oli hankemenetluse käigus rikkunud korduvalt ja raskelt riigihankeseadust.
Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohtud ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidsid, et vaidlustusel on perspektiivi.
Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on saanud Nordecon AS juhatuse liige Erki Suurorg ja Nordecon AS (tollal Nordecon Infra AS). Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandusministeeriumi kantslerile. Nordecon AS ja Erkki Suurorg andsid Kaitsepolitseiametis oma ütlused ning kinnitasid, et neile esitatud süüdistused on alusetud. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale.
Süüdistuse esitamise ning süüdimõistva otsuse jõustumise korral võib maksimaalne rahaline karistus Nordecon AS suhtes olla karistusseadustiku § 400 järgi kuni 10% käibest ja ettevõttel võib samuti olla ajutiselt takistatud riigihangetel osalemine.
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest. Kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hinnates on klientide maksekäitumine valitsevas majandusolukorras suhteliselt hea, kuigi esineb ka üksikuid probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on stabiilne ning hõlmab peamiselt lühiajalisi viivitusi, mis on tekkinud avaliku sektori ettevõtete ja projekte finantseerivate üksuste omavahelisest asjaajamisest. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.
2011. aastal laekus varasematel perioodidel alla hinnatud nõudeid rohkem kui aruandeperioodil tehti allahindlusi ning kontsern kajastas tulu 7 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil moodustasid nõuete ja antud laenude allahindluskulud kokku 6 131 tuhat eurot.
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,18 kordselt (31.12.2010: 1,39 korda). Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 908 tuhat eurot (31.12.2010: 5 818 tuhat eurot).
Kontserni tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Aruandeperioodil avaldas likviidsuspositsioonile negatiivset mõju ka kahjumlike projektide lõpetamine. Ehitusmahtude kasv tähendab samas ka suurenevat vajadust käibekapitali järele, mille mõjud hakkavad ilmnema järgmistes kvartalites. Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust. Täiendava käibekapitali kaasamiseks pidas Kontsern läbirääkimisi pankadega, mille aluseks oli Nordecon AS poolt tellitud maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirma Roland Berger Strategy Consultants GmbH poolt koostatud Nordeconi kontserni aastate 2011-2014 äriplaan ja finantseerimiskava. Käesoleva aruande avalikustamise seisuga on kokkulepete kohaselt osaliselt peatatud Nordeconi kontserni pikaajaliste laenude tagasimaksed aastal 2012 (võimalusega pikendada ka aastaks 2013). Lisaks on eraldatud Nordeconi kontsernile lühiajalisi arvelduskrediidi limiite summas kuni 5 300 tuhat eurot, millest Kontsern on bilansipäeva seisuga kasutanud 1 660 tuhat eurot.
Intressiriskid
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga vähenenud 5 966 tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2011 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 28 643 tuhat eurot. Intressikulud olid 2011. aastal 1 028 tuhat eurot ning võrreldes 2010. aastaga on intressikulud vähenenud 27 tuhat eurot võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, euros (EUR), Ukraina grivnades (UAH) ja Valgevene rublas (BYR). Seoses tegevuse puudumisega Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni Eesti ettevõtetele puudub.
Kontserni kursikasumid ja –kahjumid tekivad peamiselt Ukraina ja Valgevene äritegevusest, kus kohalik valuuta on ujuvkursiga euro suhtes. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.
Kontserni kursikasumid ja –kahjumid kokku moodustasid 2011. aasta kasumi 171 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kahjum summas 400 tuhat eurot.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2010. aasta konsolideeritud müügitulu oli 99,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsi põhinimekirjas.
Raimo Talviste
Nordecon AS
Finants- ja investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com
