2016. aasta 3. kvartali majandustulemused


TEGEVUSARUANNE

Juhatuse esimehe kokkuvõte

2016. aasta 9 kuu jooksul olid Ettevõtte tootmis- ja majandustulemused väga head. Valdav osa põhitegevusnäitajatest vastavad ootusele, mis arvestades tavapärasest külmemaid ilmastikuolusid 1. kvartalis ja sellega seonduvat lekete arvu kasvu, on väga hea näitaja ning  AS-i Tallinna Vesi meeskonna poolt tehtud pingutuse tulemus.

2016. aasta esimese poole veekvaliteet vastas 99,91% ulatuses nõuetele. 2 207 veeproovist tehtud analüüsidest ei vastanud nõuetele vaid kaks. Keskmine lekete tase selle aasta esimeses pooles oli 15,39%, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga mõnevõrra kõrgem (2015. aasta 9 kuu  vastav näitaja oli 14,58%). Selle põhjuseks on madalamad õhutemperatuurid 2016. aasta 1. kvartalis, mis põhjustasid suuremat lekete arvu veevõrgul.

Parima kvaliteediga joogivee pakkumise kõrval vastutame ka pea kolmandiku (440 000) Eesti elanike reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seetõttu on väga oluline, et Paljassaare Reoveepuhastusjaam töötaks tõhusalt ning oleks kooskõlas kõigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetega. 2016. aasta 9 kuu seisuga vastas Paljassaarest väljuv puhastatud heitvesi 100% kõikidele piirnormidele.

Jätkame sihipäraseid investeeringuid, uuendades või asendades torustikke eelnevalt läbiviidud uuringute ja tegevusnäitajate põhjal, et tagada võrkude jätkuv töökindlus. See hõlmab ka 5+5 kava, mille raames vahetatakse igal aastal välja 5 kilomeetrit vee- ja 5 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke.

Head tootmis- ja finantstulemused on võimalikud üksnes tänu AS-i Tallinna Vesi motiveeritud meeskonna pühendumisele ja tööle. Jätkame ettevõtte töötajate arendamist ja koolitamist ning järelkasvu kujundamist. Selle näiteks on ettevõtte jätkuv praktikantidele ja õpipoistele suunatud programm, mis toob ettevõttesse uusi tulevikutalente.

2016. aasta esimese kuue kuu tootmistulemused

Tegevusnäitaja 2016 9 kuud 2015 9 kuud
Joogivesi
Tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovide vastavus nõuetele 99,91% 99,86%
Veekadu jaotusvõrgus 15,39% 14,58%
Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides 3,51 h 3,20 h
Reovesi
Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv 503 583
Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv 73 91
Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele 100% 100%
Klienditeenindus
Kirjalike kaebuste arv 29 57
Kliendikontaktide arv vee kvaliteedi teemal 108 81
Kliendikontaktide arv veesurve teemal 247 226
Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta 909 855
Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul 99,0% 99,0%
Lubaduste mittetäitmise arv 4 9
Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust 98,4% 98,9%

  

Lepinguga seotud arengud

  • AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel.
  • Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel.
  • 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik leping.
  • AS Tallinna Vesi on veendunud, et Eesti õigussüsteem peab kaitsma halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi.
  • 2014. aasta mais esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal. Kahjunõue põhineb hinnangulistel tuleviku müügimahtudel ning eeldataval tarbijahinnaindeksil (THI). Viimastel kuudel on THI olnud madalam, kui kahjunõude arvutamise hetkel, kahjunõude hinnanguline diskonteerimata suurus on hetkel ligikaudu 73 miljonit eurot, võrreldes esialgse 90 miljoni euro suuruse nõudega.
  • 05. juunil 2015. aastal otsustas Tallinna Halduskohus jätta AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjendused avalikustati alles 12. oktoobril 2015. aastal. Otsuses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et Teenuslepingu tariife puudutav osa, mis on 2012. aastal Eesti kohtute poolt tunnistatud avalik-õiguslikuks lepinguks, ei ole Konkurentsiametile siduv. AS Tallinna Vesi esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 11. novembril 2015.
  • 2014. aasta oktoobris, paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega tariifide teemal, alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt „investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise“ nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2001. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
  • 17. juunil 2015 selgus rahvusvahelise arbitraažimenetluse ajakava, mille põhjal toimub viimane istung 2016. aasta novembris. Vahekohtu protsessi käigus tehtud menetluslikud korraldused ja otsused, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalse teabe redigeerimist, on kättesaadavad ICSID kodulehel.
  • Rahvusvahelist vahekohtu menetlust peetakse paralleelselt ning see ei ole seotud kohaliku vaidlusega.
  • Selle aasta veebruaris esitas Eesti Vabariik oma memorandumi, millele AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) B.V esitasid vastumemorandumi juunis, millele Eesti Valitsus esitas omapoolse vasturepliigi 2016. aasta septembris. Rahvusvahelised arbitraažiistungid peetakse 7.-11. ning 14.-15. novembril 2016 Pariisis.
  • Järgmine kohalik kohtuistung toimub samuti eeldatavasti 2016. aasta lõpus.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis võtaks arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.

 

Kokkuvõte 2016. aasta 3. kvartali majandustulemustest

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 3. kvartalis 15,60 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 10,8% ehk 1,51 miljoni euro võrra.

2016. aasta 3. kvartali brutokasum oli 8,38 miljonit eurot, suurenedes 4,9% ehk 0,39 miljonit eurot. Brutokasumi kasv on seotud vee-, reovee- ja sademevee müügi suurenemisega ning vähenenud kemikaali- ja tööjõukuludega. Seda tasakaalustasid vähenenud kasum ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning suurenenud elektri- ja saastetasu kulud.

Ettevõtte ärikasum oli 6,79 miljonit eurot, suurenedes 14,8% ehk 0,87 miljoni euro võrra. Ärikasumit mõjutasid eelpool mainitud positiivsed muutused brutokasumis, mida tasakaalustas õigusabi kulude vähenemine 2016. aasta 3. kvartalis võrreldes 2015. aasta sama perioodiga.

2016. aasta 3. kvartali puhaskasum oli 6,53 miljonit eurot. Puhaskasum suurenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 28,0% ehk 1,43 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning vähenenud finantskulud. Finantskulude vähenemist mõjutas peamiselt 2016. aasta 3. kvartalis toimunud positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes negatiivse muutusega 2015. aasta samal perioodil. 2016. ja 2015. aasta 3. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli vastavalt 6,42 miljonit eurot ja 5,54 miljonit eurot, suurenedes 16,0% ehk 0,88 miljoni euro võrra.

Muud majandusnäitajad

miljon EUR 3 kv 2014 3 kv 2015 3 kv 2016 Muutus
16/15
9 kuud 2014 9 kuud 2015 9 kuud 2016 Muutus
16/15
Müügitulu 13,25 14,08 15,60 10,8% 39,93 41,39 44,46 7,4%
Brutokasum 7,90 7,99 8,38 4,9% 22,90 24,07 25,02 3,9%
Brutokasumi marginaal % 59,64 56,72 53,75 -5,2% 57,34 58,15 56,27 -3,2%
Ärikasum 6,35 5,92 6,79 14,8% 18,22 18,83 19,27 2,3%
Ärikasum - põhiäri 6,34 5,77 6,69 16,0% 17,97 18,60 18,93 1,8%
Ärikasumi marginaal % 47,91 42,02 43,55 3,6% 45,64 45,50 43,33 -4,8%
Kasum enne tulumaksustamist 5,83 5,10 6,53 28,0% 16,44 18,12 17,44 -3,8%
Puhaskasum 5,83 5,10 6,53 28,0% 11,66 13,62 12,94 -5,0%
Puhaskasumi marginaal % 43,97 36,22 41,85 15,5% 29,19 32,91 29,10 -11,6%
Vara puhasrentaablus % 2,92 2,51 3,14 25,5% 5,84 6,69 6,23 -6,8%
Kohustuste osatähtsus koguvarast % 59,46 59,35 59,56 0,4% 59,46 59,35 59,56 0,4%
Omakapitali puhasrentaablus % 7,21 6,16 7,78 26,2% 14,41 16,46 15,41 -6,3%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,13 4,26 3,46 -18,8% 4,13 4,26 3,46 -18,8%

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

  

2016. AASTA 3. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

2016. aasta 3. kvartali tulemused

Koondkasumiaruanne

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta peaaegu üldse sesoonsus. Ettevõte ei oota tulevikus tarbimises olulist muutust. Minevikus on olnud tõus rahulik ning seda eeldatakse ka jätkuvat.

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 3. kvartalis 15,60 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10,8% ehk 1,51 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 79,1%. Müügituludest 6,2% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 13,8% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 0,9% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on  sesoonsemad ning Ettevõte otsib jätkuvalt võimalusi, et hoida ning kasvatada ehitus- ning asfalteerimisteenuste tulusid.

Põhitegevuse tulud
tuhat EUR
III kvartal Muutus 16/15
  2016 2015 2014 EUR %
Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku, sh: 12 330 12 098 12 081 232 1,9%
Müük eraisikutele, sh: 6 059 5 938 5 967 121 2,0%
Veemüügiteenus 3 330 3 267 3 283 63 1,9%
Reoveeteenus 2 729 2 671 2 684 58 2,2%
Müük juriidilistele isikutele, sh: 4 989 4 852 4 780 137 2,8%
Veemüügiteenus 2 758 2 723 2 706 35 1,3%
Reoveeteenus 2 231 2 129 2 074 102 4,8%
Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: 1 068 1 117 1 118 -49 -4,4%
Veemüügiteenus 323 316 296 7 2,2%
Reoveeteenus 665 721 738 -56 -7,8%
Sademeveeteenus 80 80 84 0 0,0%
Ülereostustasu 214 191 216 23 12,0%
           
Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus 972 837 739 135 16,1%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine 2 150 1 020 289 1 130 110,8%
Muud tööd ja teenused 145 128 144 17 13,3%

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,33 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta 3. kvartaliga 1,9% ehk 0,23 miljoni euro võrra, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

  • Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu kokku suurenes 2,0% võrra 6,06 miljoni euroni. 99% tulu kasvust on seotud kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp. Samuti on toimunud väike tõus teistes eraisikute kliendigruppides.
  • Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 2,8% võrra 4,99 miljoni euroni. Suurenemine on peamiselt seotud tööstussektori ning muude äriklientide segmentidega.
  • Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kahanes 4,4% võrra 1,07 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt reoveeteenuse müügitulude kahanemine 7,8% võrra 0,67 miljoni euroni. Tulude vähenemine on seotud teenuste müügiga Viimsi piirkonda, kuna nad võtsid 2016. aasta algusest kasutusele enda uue heitveepuhastusjaama. Kuigi müük Viimsisse on lõppenud, siis teiste väliste piirkondade müük on suurenenud.
  • Saadud ülereostustasud suurenesid 12,0% võrra 0,21 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2016. aasta 3. kvartalis 0,97 miljonit eurot, näidates võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvu 16,1% ehk 0,14 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 2,15 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 110,8% ehk 1,13 miljoni euro võrra. Tõusu põhjuseks oli toruehitusteenuste tulude suurenemine seoses erinevate projektidega.

 

Müüdud toodete ja teenuste kulu ning brutokasum

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2016. aasta 3. kvartalis 7,21 miljonit eurot, suurenedes 18,4% ehk 1,12 miljonit eurot võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning samuti suurenenud elektri ja saastetasu kulud, mida osaliselt tasakaalustasid vähenenud kemikaalide ja tööjõu kulud.

Müüdud toodete ja teenuste kulu
tuhat EUR
III kvartal Muutus 16/15
  2016 2015 2014 EUR %
Vee erikasutusõiguse tasu -277 -272 -265 -5 -1,8%
Kemikaalid -345 -395 -433 50 12,7%
Elekter -760 -713 -723 -47 -6,6%
Saastetasu -281 -233 -209 -48 -20,6%
Otsesed tootmiskulud kokku -1 663 -1 613 -1 630 -50 -3,1%
Tööjõukulu -1 273 -1 338 -1 181 65 4,9%
Kulum -1 427 -1 423 -1 408 -4 -0,3%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine -2 039 -868 -281 -1 171 -134,9%
Muud kulud -812 -853 -849 41 4,8%
Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku -5 551 -4 482 -3 719 -1 069 -23,9%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku -7 214 -6 095 -5 349 -1 119 -18,4%

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,66 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aastaga 3,1% ehk 0,05 miljoni euro võrra. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

  • Vee-erikasutustasud kasvasid vähesel määral 1,8% võrra 0,28 miljoni euroni, seda peamiselt seoses suuremate puhastatud vee mahtudega.
  • Kemikaalikulud kahanesid 12,7% võrra 0,35 miljoni euroni, peamiselt tänu 37,2% võrra langenud metanooli hinnale, mille mõju kuludele oli 0,05 miljonit eurot, ning reoveepuhastusprotsessis kasutatava koagulandi koguste vähenemisele, mille mõju oli 0,02 miljonit eurot. Kokkuhoidu tasakaalustas veepuhastusprotsessis kasutatavate erinevate kemikaalide koguste suurenemine, mida põhjustasid suurenenud tootmiskogused ning halb toorvee kvaliteet, mille mõju oli 0,01 miljonit eurot.
  • Elektrikulud suurenesid 6,6% võrra 0,76 miljoni euroni. Suurenemine tulenes suurenenud  toodangumahtudest ja elektritarbimisest, mida tasakaalustasid madalamad elektrihinnad.
  • Saastetasukulud suurenesid võrreldes 2015. aasta 3. kvartaliga 20,6% võrra 0,28 miljoni euroni, peamiselt suurenenud heitveekoguste tõttu.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 5,55 miljoni euroni, suurenedes 23,9% ehk 1,07 miljoni euro võrra. Kasv tulenes ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kulude suurenemisest, mida tasakaalustas tööjõukulude vähenemine. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 134,9% võrra 2,04 miljoni euroni oli seotud varem mainitud suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega. Tööjõukulud kahanesid 4,9% võrra 1,27 miljoni euroni. Kulude kahanemist mõjutas peamiselt boonusreservi ülevaatus 2016. aasta 3. kvartalis.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2016. aasta 3. kvartalis 8,38 miljonit eurot, suurenedes 4,9% ehk 0,39 miljoni euro võrra võrreldes 7,99 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2015. aasta 3. kvartalis.

 

Üldhaldus- ning turustuskulud

Üldhaldus- ja turustuskulud olid 1,55 miljonit eurot, kahanedes 24,5% ehk 0,50 miljoni euro võrra. Enamus langusest tulenes tariifivaidlustega seotud õigusabi- ja konsultatsioonitasude vähenemisest. Vaatamata madalatele õigusabikuludele 2016. aasta 3. kvartalis võrreldes 2015. aasta sama perioodiga, on õigusabikulud jätkuvalt kõrged senikaua, kui Kontsernil on käsil nii kohalikud kui rahvusvahelised vaidlused.

 

Ärikasum

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2016. aasta 3. kvartalis 6,79 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 14,8% ehk 0,87 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 16,0% ehk 0,92 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aasta samal perioodil.

 

Finantskulud

Kontserni 3. kvartali neto finantskulud olid 0,27 miljonit eurot, võrreldes 0,82 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2015. aasta 3. kvartalis. Muutuse peamiseks põhjuseks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses, mille mõju oli 0,54 miljonit eurot, millele lisandus intressikulude vähenemine 0,03 miljoni euro võrra.

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest 75 miljonile eurole on sõlmitud SWAP-lepingud ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,78 miljonit eurot. 2016. aasta 3. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,57%, mille tulemusel olid intressikulud 0,38 miljonit eurot, 2015. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 1,63% ja 0,40 miljonit eurot.

 

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne- ja puhaskasum 2016. aasta 3. kvartalis olid 6,53 miljonit eurot, mis on 28,0% ehk 1,43 miljonit eurot enam kui 2015. aasta 3. kvartalis. See tulenes peamiselt suurenenud tuludest ja vähenenud neto finantskuludest, mida tasakaalustasid eelpool mainitud suurenenud kulud. Elimineerides tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum olnud 2016. aasta 3. kvartalis 6,42 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 16,0% ehk 0,88 miljoni euro võrra suurem.

  

2016. aasta üheksa kuu tulemused

Koondkasumiaruanne

Müügitulud

2016. aasta 9 kuu Kontserni müügitulu oli 44,46 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 7,4% ehk 3,07 miljoni euro võrra.

2016. aasta 9 kuu vee- ja reoveeteenuste müügist saadud tulu oli 37,43 miljonit eurot, kasvades 2015. aasta sama perioodiga võrreldes 1,9% ehk 0,68 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 84,2%. Müügituludest 6,4% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 8,4% tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest.

Põhitegevuse tulud
tuhat EUR
9 kuud Muutus 16/15
  2016 2015 2014 EUR %
Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku, sh: 37 433 36 751 36 259 682 1,9%
Müük eraisikutele, sh: 18 597 18 175 18 015 422 2,3%
Veemüügiteenus 10 225 9 998 9 913 227 2,3%
Reoveeteenus 8 372 8 177 8 102 195 2,4%
Müük juriidilistele isikutele, sh: 14 942 14 416 14 238 526 3,6%
Veemüügiteenus 8 262 8 010 7 983 252 3,1%
Reoveeteenus 6 680 6 406 6 255 274 4,3%
Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: 3 298 3 563 3 358 -265 -7,4%
Veemüügiteenus 977 939 834 38 4,0%
Reoveeteenus 2 020 2 251 2 216 -231 -10,3%
Sadeveeteenus 301 373 308 -72 -19,3%
Ülereostustasu 596 597 648 -1 -0,2%
           
Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus 2 841 2 556 2 480 285 11,2%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine 3 738 1 687 716 2 051 121,6%
Muud tööd ja teenused 451 400 476 51 12,8%

2016. aasta 9 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 2,3% ehk 0,42 miljonit eurot ja äriklientide müügitulu 3,6% ehk 0,53 miljonit eurot. Eraklientide müügitulu kasv tuleneb erinevatest eraklientide segmentidest. Äriklientide müügitulu suurenemine on peamiselt seotud tööstussektori ja muude klientide sektoriga. Põhitegevuspiirkonna väliste alade vee-, reovee- ja sademeveeteenuste müük kahanes võrreldes 2015. aasta 9 kuuga 7,4% ehk 0,27 miljoni euro võrra. Langust mõjutas peamiselt varem mainitud Viimsi piirkonna reoveepuhasti kasutusele võtmine alates aasta algusest.

2016. aasta 9 kuu põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2,84 miljonit eurot, kasvades 11,2% ehk 0,29 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müügitulu oli 3,74 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 121,6% ehk 2,05 miljoni euro võrra. Suurenemine oli peamiselt seotud mitme erineva toruehituse projektiga.

 

Müüdud toodete ja teenuste kulu ning bruto- ja ärikasum

Müüdud toodete ja teenuste kulu
tuhat EUR
9 kuud Muutus 16/15
  2016 2015 2014 EUR %
Vee erikasutusõiguse tasu -852 -819 -790 -33 -4,0%
Kemikaalid -972 -1 131 -1 293 159 14,1%
Elekter -2 297 -2 288 -2 289 -9 -0,4%
Saastetasu saasteainete heitmise eest veekogusse -852 -768 -1 835 -84 -10,9%
Otsesed tootmiskulud kokku -4 973 -5 006 -6 207 33 0,7%
Tööjõukulu -4 161 -4 122 -3 723 -39 -0,9%
Kulum -4 449 -4 253 -4 027 -196 -4,6%
Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine -3 389 -1 447 -611 -1 942 -134,2%
Muud kulud -2 470 -2 494 -2 467 24 1,0%
Muud kulud kokku -14 469 -12 316 -10 828 -2 153 -17,5%
Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku -19 442 -17 322 -17 035 -2 120 -12,2%

Otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasud) olid 4,97 miljonit eurot, kahanedes 0,7% ehk 0,03 miljoni euro võrra. Suurima languse põhjustas kemikaalikulude vähenemine, mida tasakaalustasid kasvanud vee-erikasutustasu ja saastetasukulud, mida on lähemalt kirjeldatud allpool:

  • Vee-erikasutustasu kulud kasvasid 4,0% võrra 0,85 miljoni euroni, seda seoses suurenenud tootmismahtudega.
  • Kemikaalikulud kahanesid 14,1% võrra 0,97 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 32,7% langenud metanooli hinnale ning reoveepuhastusprotsessis erinevate kemikaalide vähenenud kasutusele saasteainete eemaldamiseks. Nende mõjud kuludele olid vastavalt 0,13 miljonit ja 0,04 miljonit eurot. Kulude kahanemist tasakaalustas veepuhastusprotsessi kemikaalide kulu suurenemine 0,01 miljoni euro võrra, seda suurenenud toodangumahu tõttu.
  • Elektrikulud suurenesid 0,4% võrra 2,30 miljoni euroni. Elektrikulude suurenemine oli seotud tootmismahtude ja elektrikasutuse suurenemisega, mida tasakaalustas keskmiselt 3,5% võrra langenud elektri hind.
  • Saastetasukulud suurenesid 10,9% võrra 0,85 miljonile eurole. Kulude suurenemist mõjutas peamiselt tootmismahtude suurenemine.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) olid 14,47 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 17,5% ehk 2,15 miljoni euro võrra. Kulude kasv on peaasjalikult tingitud tööjõukulude, kulumi ning ehitus- ja asfalteerimistegevusega seotud kulude suurenemisest.

Kontserni 2016. aasta 9 kuu brutokasum oli 25,02 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,9% ehk 0,95 miljoni euro võrra. Ärikasum oli 19,27 miljonit eurot, suurenedes 2016. aasta 9 kuuga 2,3% ehk 0,43 miljoni euro võrra. Ärikasumi suurenemine tulenes peamiselt varem 3. kvartali tulemuste juures välja toodud ärikasumi muutustest.

 

Finantskulud

Kontserni neto finantskulud olid 1,83 miljonit eurot, võrreldes 2015. aasta 9 kuu 0,71 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Neto finantskulude muutuse põhjuseks on intressikulude vähenemine 0,68 miljoni euro võrra, millele lisandus Ettevõtte poolt sõlmitud SWAP-lepingute õiglase väärtuse negatiivne mitterahaline muutus. Negatiivne mitterahaline mõju 2016. aasta kuludele on 0,78 miljonit eurot (2015. aastal oli positiivne mõju 0,97 miljonit eurot).

 

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne kasum 2016. aasta 9 kuuga oli 17,44 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 3,8%. Kontserni puhaskasum 2016. aasta 9 kuuga oli 12,94 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,68 miljoni euro võrra väiksem. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum olnud 2016. aasta 9 kuuga vastavalt 18,21 miljonit ja 13,71 miljonit eurot (2015. aasta 30. septembri seisuga vastavalt 17,15 miljonit ja 12,65 miljonit eurot).

 

Finantsseisundi aruanne

2016. aasta 9 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 10,18 miljonit eurot. 30. septembri 2016. aasta seisuga oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 167,99 miljonit eurot ning põhivara kokku 168,80 miljonit eurot (30. septembril 2015 vastavalt 159,45 miljonit ja 160,47 miljonit eurot).

Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu ja ettemaksed suurenenud 0,79 miljonit eurot 7,96 miljonile eurole, peamiselt ehitustegevuse tagajärjel suurenenud nõuete tõttu. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,78% võrreldes 99,75%-ga 2015. aasta 3. kvartalis.

Lühiajalised kohustused on võrreldes 2015. aasta lõpuga suurenenud 2,79 miljoni euro võrra 11,21 miljoni euroni. Suurenemine tuleneb peamiselt 1,51 miljoni euro võrra suurenenud ehitusprotsessis olevatest liitumistasude ettemaksetest ning võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest, mis on suurenenud 0,85 miljoni euro võrra seoses ehitustegevuse ja investeeringutega seotud võlgnevusega tarnijatele.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,95%.

Kontserni kohustuste osatähtsus koguvarast oli oodatud tasemel ehk 59,6%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2015. aasta sama perioodi tasemega 59,3%.

Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2015. aasta lõpuga kasvanud 0,77 miljoni euro võrra 15,80 miljoni euroni.

  

Tariifiriskiga seotud tingimuslikud kohustused

2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36 miljoni euro ulatuses. 2015. aasta 4. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 43 miljonit eurot ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 13. Tingimusliku kohustuse ümberhindamist teostatakse üks kord aasta lõpus.

  

Rahakäive

2016. aasta 30. septembri seisuga oli Kontserni likviidsus tugev. 2016. aasta septembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 30,41 miljonit eurot, moodustades 14,6% kogu varadest (30. september 2015 seisuga oli see näitaja 35,29 miljonit eurot, moodustades 17,3% varadest).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2016. aasta 9 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 23,63 miljonit eurot, mis on 0,05 miljoni euro võrra enam kui 2015. aasta samal perioodil. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.

2016. aasta 9 kuuga kasutati investeerimistegevuseks raha 7,26 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta 9 kuuga 5,29 miljonit eurot. Möödunud aasta samal perioodil kasutati investeerimistegevuseks raha summas 1,98 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

  • Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2015. aastaga 1,76 miljonit eurot, ulatudes 9,78 miljoni euroni.
  • Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 2,45 miljonit eurot, mida on 3,50 miljonit eurot vähem kui 2015. aasta samal perioodil. See on peamiselt seotud torustike rajamise programmiga, mille viimased kompensatsioonid laekusid 2015. aasta 1. kvartalis.

2016. aasta 9 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 23,78 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 0,68 miljoni euro võrra vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 2015 2. kvartalis uuendatud swap-lepingutest tulenevad 0,66 miljoni euro võrra väiksemad intressimaksed. Raha väljavoolu mõlemas aastas mõjutasid peamiselt dividendimaksed ja dividendide tulumaks summadena vastavalt 18,00 miljonit ja 4,50 miljonit eurot.

 

Töötajad

Pädevad ja tegusad töötajad on iga äri võti. Kontserni eesmärgiks on luua töökeskkond, kus kõiki austatakse ja väärtustatakse. Kontsern on kirjeldanud personalijuhtimise protseduurid, sealhulgas, aga mitte ainult, värbamise, tasustamise, hindamise ja koolituste protseduurid. Me jälgime võrdsuse põhimõtteid nii töötajate valimisel, kui ka juhtimisel. See tähendab, et kui on võimalik, siis tagame kõikidele võrdsed võimalused. Mõistes ja väärtustades meie töötajate mitmekesisust, tagame nende võrdse ja samaväärse kohtlemise ning kui see on mõistlikult teostatav, on neil juurdepääs samadele võimalustele. Kontserni eesmärgiks on tagada, et kedagi ei diskrimineerita (kuid mitte välistavalt) vanuse; soo; religiooni; kultuurilise või etnilise päritolu; seksuaalse orientatsiooni või abielustaatuse tõttu.

2016. aasta 3. kvartali lõpus töötas Kontsernis 317 töötajat. 2015. aastal samal ajal oli töötajaid 325. Täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 307 töötajat 2016. aastal, võrreldes 314 töötajaga 2015. aastal. 9 kuu keskmine töötajate arv oli vastavalt 310 töötajat 2016. aastal ja 307 töötajat 2015. aastal.

Töötajate jagunemine sooliselt:

Seisuga 30. september 2016 Naised Mehed Kokku
       
Kontsern, s.h. 93 224 317
Juhtkond 12 12 24
Tippjuhtkond 5 3 8
Juhatus 1 2 3
       
Nõukogu 0 9 9

  

Seisuga 30. september 2015 Naised Mehed Kokku
       
Kontsern, s.h. 99 226 325
Juhtkond 12 13 25
Tippjuhtkond 6 3 9
Juhatus 1 2 3
       
Nõukogu 0 9 9

Tööjõukulud 2016. aasta 3. kvartalis olid kokku 1,77 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.

  

Dividendid

Dividendikohustus Ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on võrdeline inflatsiooniga.

02. juunil 2016. aastal peetud aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2015. aasta puhaskasumist tehtava dividendimakse suuruse 90 senti aktsia kohta ning koguväljamakse summas 18,0 miljonit eurot. Väljamakse on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Dividendimakses 90 senti aktsia kohta ei toimunud võrreldes 2015. aastaga muutust. Dividendid maksti aktsionäridele välja 27. juunil 2016. aastal.

  

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2016. aasta 30. septembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:

United Utilities (Tallinn) BV 35,3%
Tallinna linn    34,7%

2016. aasta 9 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2016. aasta 3. kvartali lõpus oli 2,24% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2015. aasta 4. kvartali lõpu näitajaga 1,88%.

30. septembri 2016. aasta seisuga oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 14,00 eurot, mis on 2,2% kõrgem (2015: 5,3%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 13,70 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 2,1% võrra (2015. aastal vastavalt 2,2%).

2016. aasta 9 kuu jooksul tehti Ettevõtte aktsiatega 4 684 tehingut (2015. aastal vastavalt 6 472 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 753 tuhat aktsiat ehk 3,8% aktsiatest (2015. aastal vastavalt 1 329 tuhat aktsiat ehk 6,6%).

Tehingute käive oli 7,69 miljoni euro võrra madalam kui 2015. aastal ehk 10,64 miljonit eurot.

  

Kontserni struktuur

30. septembri 2016. aasta seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

  

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2016 a. 3. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes muutusi. Aktsionäride üldkoosolekul valiti neli nõukogu liiget tagasi Ettevõtte nõukogusse (lisainformatsioon järgnevalt lingilt).

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

 

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

 

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev nõue

2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

 

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon) ning Tallinna Börsil.

Hetkel ei saa Ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud, võimalikud tulemid või ajakava.

 

 

 

KOONDKASUMIARUANNE III kvartal III kvartal 9 kuud 9 kuud 12 kuud
(tuhat EUR) 2016 2015 2016 2015 2015
           
Müügitulu 15 597 14 083 44 463 41 394 55 928
Müüdud toodete/teenuste kulud -7 214 -6 095 -19 442 -17 322 -23 679
           
BRUTOKASUM 8 383 7 988 25 021 24 072 32 249
           
Turustuskulud -74 -78 -270 -318 -435
Üldhalduskulud -1 474 -1 971 -5 356 -4 843 -6 086
Muud äritulud/-kulud (-) -43 -21 -130 -78 -150
           
ÄRIKASUM 6 792 5 918 19 265 18 833 25 578
           
Finantstulud 7 18 35 78 95
Finantskulud -272 -835 -1 862 -790 -1 315
           
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 6 527 5 101 17 438 18 121 24 358
           
Dividendide tulumaks 0 0 -4 500 -4 500 -4 500
           
PERIOODI PUHASKASUM 6 527 5 101 12 938 13 621 19 858
PERIOODI KOONDKASUM 6 527 5 101 12 938 13 621 19 858
Jaotatav:          
A- aktsia omanikele 6 526 5 100 12 937 13 620 19 857
B- aktsia omanikule 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60
           
Kasum  A aktsia kohta (eurodes) 0,33 0,26 0,65 0,68 0,99
Kasum  B aktsia kohta (eurodes) 600 600 600 600 600

 

 

FINANTSSEISUNDI ARUANNE      
(tuhat EUR) 30.09.2016 30.09.2015 31.12.2015
       
VARAD      
KÄIBEVARA      
Raha ja raha ekvivalendid 30 405 35 290 37 819
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed 7 960 7 414 7 174
Varud 423 429 447
KOKKU KÄIBEVARA 38 788 43 133 45 440
       
PÕHIVARA      
Muud pikaajalised nõuded 0 0 0
Tuletisinstrumendid 0 239 142
Materiaalne põhivara 167 991 159 454 162 732
Immateriaalne põhivara 808 776 758
KOKKU PÕHIVARA 168 799 160 469 163 632
VARAD KOKKU 207 587 203 602 209 072
       
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL      
       
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED      
Pikaajaliste laenukohustuste lühiajaline osa 670 322 328
Võlad hankijatele ja muud võlad 6 434 6 837 5 586
Tuletisinstrumendid 622 513 523
Ettemaksed 3 488 2 449 1 983
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 11 214 10 121 8 420
       
PIKAAJALISED KOHUSTUSED      
Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt 15 802 14 052 15 030
Laenukohustused 95 447 96 057 95 974
Tuletisinstrumendid 1 162 591 628
Muud võlad 18 11 13
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 112 429 110 711 111 645
KOKKU KOHUSTUSED 123 643 120 832 120 065
       
OMAKAPITAL      
Aktsiakapital 12 000 12 000 12 000
Ülekurss 24 734 24 734 24 734
Kohustuslik reservkapital 1 278 1 278 1 278
Jaotamata kasum 45 932 44 758 50 995
KOKKU OMAKAPITAL 83 944 82 770 89 007
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 207 587 203 602 209 072

 

  

 

RAHAKÄIBE ARUANNE 9 kuud 9 kuud 12 kuud
(tuhat EUR) 2016 2015 2015
       
ÄRITEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Ärikasum 19 265 18 833 25 578
Korrigeerimine kulumiga 4 847 4 628 6 184
Korrigeerimine  rajamistuludega -161 -142 -194
Muud mitterahalised korrigeerimised -11 -11 -15
Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest -10 -4 2
Äritegevusega seotud käibevara muutus -749 -1 118 -897
Äritegevusega seotud kohustuste muutus 450 983 453
Rahajäägi muutus äritegevusest 23 631 23 169 31 111
       
INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Antud laenud 0 0 0
Antud laenude tagasimaksed 0 0 0
Põhivara soetamine -9 776 -8 015 -13 495
Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid 2 445 5 942 6 499
Põhivara müügitulu 31 14 30
Saadud intressid 39 83 99
Rahajäägi muutus investeerimistegevusest -7 261 -1 976 -6 867
       
FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAKÄIVE      
Võetud  laenud 0 0 0
Tasutud laenud 0 0 0
Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid -1 078 -1 738 -2 178
Tasutud kapitalirendi maksed -205 -224 -306
Tasutud dividendid -18 001 -18 001 -18 001
Tulumaks dividendidelt -4 500 -4 500 -4 500
Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest -23 784 -24 463 -24 985
       
Rahajäägi kogumuutus -7 414 -3 270 -741
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 37 819 38 560 38 560
       
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 30 405 35 290 37 819

 

 

 

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee


Attachments

ASTV 9 kuud 2016.pdf