TEGEVUSARUANNE
Juhatuse esimehe kokkuvõte
2016. aastal olid Ettevõtte tootmis- ja majandustulemused väga head. Valdav osa põhitegevusnäitajatest vastavad ootusele, mis arvestades tavapärasest külmemaid ilmastikuolusid 1. kvartalis ja sellega seonduvat lekete arvu kasvu, on väga hea näitaja ning AS-i Tallinna Vesi meeskonna poolt sellel perioodil tehtud pingutuse tulemus.
2016. aastal vastas veekvaliteet 99,93% ulatuses nõuetele. 2 948 veeproovist tehtud analüüsidest ei vastanud nõuetele vaid kaks tarbija kraanist võetud proovi. Perioodi keskmine lekete tase oli 15,07%, mis on kõrgem kui 2015. aasta sama näitaja (14,68%). Selle põhjuseks on madalamad õhutemperatuurid 2016. aasta 1. kvartalis, mis põhjustasid suuremat lekete arvu veevõrgul.
Parima kvaliteediga joogivee pakkumise kõrval vastutame ka pea kolmandiku (460 000) Eesti elanike reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seetõttu on väga oluline, et Paljassaare reoveepuhastusjaam töötaks tõhusalt ning oleks kooskõlas kõigi keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetega. 2016. aasta jooksul vastas Paljassaarest väljuv puhastatud heitvesi 100% kõikidele piirnormidele.
Jätkame sihipäraseid investeeringuid, uuendades või asendades torustikke eelnevalt läbiviidud uuringute ja tegevusnäitajate põhjal, et tagada võrkude jätkuv töökindlus. See hõlmab 5+5 kava, mille raames vahetatakse igal aastal välja 5 kilomeetrit vee- ja 5 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke. 2016. aasta lõpus lõpetati keerukad remonttööd Tihase tunnelkollektoril, mille kaudu juhitakse Mustamäelt ja Õismäelt tulev reovesi Paljassaare reoveepuhastusjaama. Samuti ehitasime Tondil veetoru, mis tagab alternatiivse veevarustuse pea 100 000-le inimesele.
Head tootmis- ja finantstulemused on võimalikud üksnes tänu AS-i Tallinna Vesi motiveeritud meeskonna pühendumisele ja tööle. Jätkame ettevõtte töötajate arendamist ja koolitamist ning järelkasvu plaani ellu viimist. Selle näiteks on ettevõtte jätkuv praktikantidele ja õpipoistele suunatud programm, mis toob ettevõttesse uusi tulevikutalente.
2016. aasta tegevusnäitajad:
| Tegevusnäitaja | 2016 | 2015 |
| Joogivesi | ||
| Tarbija kraanist võetud veeproovide vastavus nõuetele | 99,93% | 99,86% |
| Veekadu jaotusvõrgus | 15,07% | 14,68% |
| Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides | 3,44 | 3,22 |
| Reovesi | ||
| Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv | 670 | 737 |
| Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv | 107 | 127 |
| Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele | 100% | 100% |
| Klienditeenindus | ||
| Kirjalike kaebuste arv | 45 | 67 |
| Kliendikontaktide arv veekvaliteedi teemal | 166 | 115 |
| Kliendikontaktide arv veesurve teemal | 339 | 337 |
| Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise kohta | 1 190 | 1 061 |
| Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul | 99,46% | 99,20% |
| Lubaduste mittetäitmise arv | 4 | 9 |
| Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust | 98,8% | 98,7% |
Lepinguga seotud arengud
- AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel.
- Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel.
- 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik leping.
- AS Tallinna Vesi on veendunud, et Eesti õigussüsteem peab kaitsma halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi.
- 2014. aasta mais esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal. Kahjunõue põhineb hinnangulistel tuleviku müügimahtudel ning eeldataval tarbijahinnaindeksil (THI). Viimastel kuudel on THI olnud madalam, kui kahjunõude arvutamise hetkel, kahjunõude hinnanguline diskonteerimata suurus on hetkel ligikaudu 73 miljonit eurot, võrreldes esialgse 90 miljoni euro suuruse nõudega.
- 05. juunil 2015 otsustas Tallinna Halduskohus jätta AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjendused avalikustati alles 12. oktoobril 2015. Otsuses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et Teenuslepingu tariife puudutav osa, mis on 2012. aastal Eesti kohtute poolt tunnistatud avalik-õiguslikuks lepinguks, ei ole Konkurentsiametile siduv. AS Tallinna Vesi esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 11. novembril 2015.
- 23. novembril 2016 toimus Ringkonnakohtu istung ja kohtuotsust on oodata 26. jaanuaril 2017.
- 26. jaanuaril 2017.a. otsustas Tallinna Ringkonnakohus jätta ASi Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud apellatsioonikaebuse rahuldamata. Ettevõte võib esitada kohtuotsuse osas apellatsioonikaebuse hiljemalt 27. veebruaril 2017.a.
- 2014. aasta oktoobris, paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega tariifide teemal, alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V. rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt „investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise“ nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2001. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
- 17. juunil 2015 selgus rahvusvahelise arbitraažimenetluse ajakava. Vahekohtu protsessi käigus tehtud menetluslikud korraldused ja otsused, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalse teabe redigeerimist, on kättesaadavad ICSID kodulehel.
- Rahvusvahelist vahekohtu menetlust peetakse paralleelselt ning see ei ole seotud kohaliku vaidlusega.
- 2016.a. veebruaris esitas Eesti Vabariik oma memorandumi, millele AS Tallinna Vesi ja United Utilities (Tallinn) B.V esitasid vastumemorandumi juunis, millele Eesti Valitsus esitas omapoolse vasturepliigi 2016. aasta septembris.
- Rahvusvahelised arbitraažiistungid peeti 7.-11. ning 14.-15. novembril 2016 Pariisis.
- Mõlemad pooled esitavad oma istungijärgsed lühikokkuvõtted enne 2017. aasta jaanuari lõppu.
- Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis võtaks arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.
Kokkuvõte 2016. aasta 4. kvartali majandustulemustest
Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 4. kvartalis 14,52 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 0,1% ehk 0,02 miljoni euro võrra.
2016. aasta 4. kvartali brutokasum oli 8,24 miljonit eurot, suurenedes 0,8% ehk 0,06 miljonit eurot. Brutokasumi kasv on seotud põhitegevuspiirkonna vee-, reovee- ja sademevee müügi suurenemisega, ehitus- ja asfalteerimisteenuste kasumi suurenemisega ning vähenenud kemikaalikuludega. Seda tasakaalustasid vähenenud vee-, reovee- ja sademevee müük põhitegevuspiirkonnast väljaspool ning suurenenud tööjõu, elektri- ja muud müüdud toodete ja teenuste kulud.
Ettevõtte ärikasum oli 5,36 miljonit eurot, kahanedes 20,5% ehk 1,38 miljoni euro võrra. Ärikasumit mõjutasid eelpool mainitud muutused brutokasumis, mida mõjutasid täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvate võlgnevuste ja õigusabi kulude suurenemine 2016. aasta 4. kvartalis võrreldes 2015. aasta sama perioodiga.
2016. aasta 4. kvartali puhaskasum oli 5,45 miljonit eurot, vähenedes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 12,6% ehk 0,78 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis, mida tasakaalustasid vähenenud finantskulud. Finantskulude vähenemist mõjutas peamiselt 2016. aasta 4. kvartalis toimunud positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes negatiivse muutusega 2015. aasta samal perioodil. 2016. ja 2015. aasta 4. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli vastavalt 4,99 miljonit eurot ja 6,38 miljonit eurot, kahanedes 21,7% ehk 1,39 miljoni euro võrra.
Muud majandusnäitajad
| miljon EUR | 4 kv 2014 | 4 kv 2015 | 4 kv 2016 |
Muutus 16/15 |
12 kuud 2014 | 12 kuud 2015 | 12 kuud 2016 |
Muutus 16/15 |
|
| Müügitulu | 13,31 | 14,53 | 14,52 | -0,1% | 53,24 | 55,93 | 58,98 | 5,5% | |
| Brutokasum | 7,95 | 8,18 | 8,24 | 0,8% | 30,84 | 32,25 | 33,26 | 3,1% | |
| Brutokasumi marginaal % | 59,71 | 56,26 | 56,75 | 0,9% | 57,93 | 57,66 | 56,39 | -2,2% | |
| Ärikasum | 6,61 | 6,75 | 5,36 | -20,5% | 24,83 | 25,58 | 24,63 | -3,7% | |
| Ärikasum - põhiäri | 6,56 | 6,67 | 5,52 | -17,3% | 24,53 | 25,27 | 24,44 | -3,3% | |
| Ärikasumi marginaal % | 49,62 | 46,41 | 36,94 | -20,4% | 46,63 | 45,73 | 41,75 | -8,7% | |
| Kasum enne tulumaksustamist | 6,29 | 6,24 | 5,45 | -12,6% | 22,73 | 24,36 | 22,89 | -6,0% | |
| Puhaskasum | 6,29 | 6,24 | 5,45 | -12,6% | 17,94 | 19,86 | 18,39 | -7,4% | |
| Puhaskasumi marginaal % | 47,24 | 42,91 | 37,56 | -12,5% | 33,70 | 35,51 | 31,18 | -12,2% | |
| Vara puhasrentaablus % | 3,06 | 2,98 | 2,55 | -14,4% | 8,73 | 9,50 | 8,61 | -9,4% | |
| Kohustuste osatähtsus koguvarast % | 57,61 | 57,43 | 58,15 | 1,3% | 57,61 | 57,43 | 58,15 | 1,3% | |
| Omakapitali puhasrentaablus % | 7,22 | 7,01 | 6,10 | -13,0% | 20,59 | 22,31 | 20,57 | -7,8% | |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 5,35 | 5,40 | 3,91 | -27,5% | 5,35 | 5,40 | 3,91 | -27,5% |
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused
Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded, muud tulud
2016. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED
2016. aasta 4. kvartali tulemused
Koondkasumiaruanne
Müügitulud
Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta peaaegu üldse sesoonsus. Ettevõte ei oota tulevikus tarbimises olulist muutust. Minevikus on olnud tõus rahulik ning seda eeldatakse ka jätkuvat.
Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 4. kvartalis 14,52 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,1% ehk 0,02 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 87,9%. Müügituludest 5,7% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 5,3% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Ettevõte otsib jätkuvalt võimalusi, et hoida ning kasvatada neid tulusid.
|
Põhitegevuse tulud tuhat EUR |
IV kvartal | Muutus 16/15 | |||
| 2016 | 2015 | 2014 | EUR | % | |
| Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku, sh: | 12 763 | 12 545 | 12 340 | 218 | 1,7% |
| Müük eraisikutele, sh: | 6 352 | 6 232 | 6 139 | 120 | 1,9% |
| Veemüügiteenus | 3 495 | 3 437 | 3 390 | 58 | 1,7% |
| Reoveeteenus | 2 857 | 2 795 | 2 749 | 62 | 2,2% |
| Müük juriidilistele isikutele, sh: | 5 128 | 4 942 | 4 848 | 186 | 3,8% |
| Veemüügiteenus | 2 813 | 2 726 | 2 681 | 87 | 3,2% |
| Reoveeteenus | 2 315 | 2 216 | 2 167 | 99 | 4,5% |
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 1 102 | 1 202 | 1 163 | -100 | -8,3% |
| Veemüügiteenus | 329 | 341 | 319 | -12 | -3,5% |
| Reoveeteenus | 689 | 760 | 741 | -71 | -9,3% |
| Sademeveeteenus | 84 | 101 | 103 | -17 | -16,8% |
| Ülereostustasu | 181 | 169 | 190 | 12 | 7,1% |
| Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus | 830 | 801 | 593 | 29 | 3,6% |
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | 773 | 1 037 | 228 | -264 | -25,5% |
| Muud tööd ja teenused | 153 | 151 | 149 | 2 | 1,3% |
Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,76 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta 4. kvartaliga 1,7% ehk 0,22 miljoni euro võrra, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:
- Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu kokku suurenes 1,9% võrra 6,35 miljoni euroni. 91% tulu kasvust on seotud kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp. Samuti on toimunud väike tõus eramajade kliendigrupis.
- Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 3,8% võrra 5,13 miljoni euroni. Suurenemine on peamiselt seotud tööstussektoriga, mida on täiendanud vaba aja ja muude äriklientide segmentide müügi suurenemine.
- Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kahanes 8,3% võrra 1,10 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt reoveeteenuse müügitulude kahanemine 9,3% võrra 0,69 miljoni euroni. Tulude vähenemine on seotud teenuste müügiga Viimsi piirkonda, kuna nad võtsid 2016. aasta algusest kasutusele enda uue reoveepuhastusjaama. Kuigi müük Viimsisse on lõppenud, siis teiste väliste piirkondade müük kokku on suurenenud.
- Saadud ülereostustasud suurenesid 7,1% võrra 0,18 miljoni euroni.
Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2016. aasta 4. kvartalis 0,83 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 3,6% ehk 0,03 miljoni euro võrra.
Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,77 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 25,5% ehk 0,26 miljoni euro võrra. Kahanemise põhjuseks oli asfalteerimisteenuste tulude kahanemine kvartali jooksul.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ning brutokasum
Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2016. aasta 4. kvartalis 6,28 miljonit eurot, kahanedes 1,2% ehk 0,08 miljoni euro võrra võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt kahanenud ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning samuti madalamad kemikaalide kulud, mida osaliselt tasakaalustasid suurenenud elektri-, tööjõu ning muud toodete ja teenuste kulud.
|
Müüdud toodete ja teenuste kulu tuhat EUR |
IV kvartal | Muutus 16/15 | |||
| 2016 | 2015 | 2014 | EUR | % | |
| Vee erikasutusõiguse tasu | -318 | -282 | -267 | -36 | -12,8% |
| Kemikaalid | -336 | -400 | -444 | 64 | 16,0% |
| Elekter | -809 | -747 | -743 | -62 | -8,3% |
| Saastetasu | -239 | -234 | -328 | -5 | -2,1% |
| Otsesed tootmiskulud kokku | -1 702 | -1 663 | -1 782 | -39 | -2,3% |
| Tööjõukulu | -1 569 | -1 481 | -1 157 | -88 | -5,9% |
| Kulum | -1 412 | -1 437 | -1 342 | 25 | 1,7% |
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | -617 | -951 | -173 | 334 | 35,1% |
| Muud kulud | -979 | -825 | -909 | -154 | -18,7% |
| Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku | -4 577 | -4 694 | -3 581 | 117 | 2,5% |
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -6 279 | -6 357 | -5 363 | 78 | 1,2% |
Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,70 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aastaga 2,3% ehk 0,04 miljoni euro võrra. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:
- Vee-erikasutustasud kasvasid 12,8% võrra 0,32 miljoni euroni, seda peamiselt seoses suuremate puhastatud vee mahtudega.
- Kemikaalikulud kahanesid 16,0% võrra 0,34 miljoni euroni, peamiselt tänu 23,1% võrra langenud metanooli hinnale, mille mõju kuludele oli 0,03 miljonit eurot, ning reoveepuhastusprotsessis kasutatava koagulandi ja metanooli koguste vähenemisele, mille mõju oli vastavalt 0,04 miljonit eurot ja 0,02 miljonit eurot. Kokkuhoidu tasakaalustas veepuhastusprotsessis kasutatavate erinevate kemikaalide koguste suurenemine, mida põhjustasid suurenenud tootmiskogused ning halb toorvee kvaliteet, mille mõju oli 0,02 miljonit eurot.
- Elektrikulud suurenesid 8,3% võrra 0,81 miljoni euroni. Suurenemine tulenes suurenenud toodangumahtudest ja elektritarbimisest, mille mõju kuludele oli 0,07 miljonit eurot, mida tasakaalustasid keskmiselt 2,2% madalamad elektrihinnad, mille mõju oli 0,02 miljonit eurot.
- Saastetasukulud suurenesid 2,1% võrra 0,24 miljoni euroni, seda peamiselt tänu suurematele heitveekogustele, mida tasakaalustas erinevate saasteainete madalam reostuskoormus.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 4,58 miljoni euroni, kahanedes 2,5% ehk 0,12 miljonit eurot. Langus tulenes ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kulude kahanemisest, mida tasakaalustas tööjõukulude ja muude kulude suurenemine. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kahanemine 35,1% võrra 0,62 miljoni euroni oli seotud varem mainitud kahanenud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega. Tööjõukulud suurenesid 5,9% võrra 1,57 miljoni euroni. Kulude suurenemist mõjutas peamiselt boonusreservi ülevaatus 2016. aasta 4. kvartalis. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine on peamiselt seotud erinevate rendimehhanismide kasutamise suurenemisega, mille mõju kuludele oli 0,05 miljonit eurot.
Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2016. aasta 4. kvartalis 8,24 miljonit eurot, suurenedes 0,8% ehk 0,06 miljoni eurot võrreldes 8,18 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2015. aasta 4. kvartalis.
Üldhaldus- ja turustuskulud ning muud äritulud ja kulud
Üldhaldus- ja turustuskulud olid 2,54 miljonit eurot, suurenedes 86,6% ehk 1,18 miljonit eurota. Suurenemine oli peamiselt seotud tariifivaidlustega kaasnenud õigusabi- ja konsultatsioonitasude kasvuga. Õigusabikulud on jätkuvalt kõrged senikaua, kui Kontsernil on käsil nii kohalikud kui rahvusvahelised vaidlused. Muud ärikulud ja tulud kasvasid 0,27 miljonit eurot 0,34 miljoni euroni. Kulude suurenemine oli peamiselt seotud ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu suurenemisega.
Ärikasum
Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2016. aasta 4. kvartalis 5,36 miljoni euroni, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 20,5% ehk 1,38 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 17,3% ehk 1,15 miljoni euro võrra väiksem kui 2015. aasta samal perioodil.
Finantskulud
Kontserni 4. kvartali neto finantstulud olid 0,09 miljonit eurot, võrreldes 0,51 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2015. aasta 4. kvartalis. Muutuse peamiseks põhjuseks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses, mille mõju oli 0,60 miljonit eurot.
Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest 75 miljonile eurole on sõlmitud SWAP-lepingud ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,32 miljonit eurot. 2016. aasta 4. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,58%, mille tulemusel olid intressikulud 0,38 miljonit eurot, 2015. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 1,57% ja 0,38 miljonit eurot.
Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum
Kontserni maksustamiseelne- ja puhaskasum 2016. aasta 4. kvartalis olid 5,45 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta 4. kvartaliga 12,6% ehk 0,78 miljonit eurot. See tulenes peamiselt suurenenud põhitegevuspiirkonna tuludest ja vähenenud neto finantskuludest, mida tasakaalustasid eelpool mainitud suurenenud kulud. Elimineerides tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum olnud 2016. aasta 4. kvartalis 4,99 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 21,7% ehk 1,39 miljonit eurot.
2016. aasta kaheteistkümne kuu tulemused
Koondkasumiaruanne
Müügitulud
2016. aasta 12 kuu Kontserni müügitulu oli 58,98 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 5,5% ehk 3,05 miljonit eurot.
2016. aasta 12 kuu vee- ja reoveeteenuste müügist saadud tulu oli 50,20 miljonit eurot, kasvades 2015. aasta sama perioodiga võrreldes 1,8% ehk 0,90 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 85,1%. Müügituludest 6,2% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 7,6% tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest.
|
Põhitegevuse tulud tuhat EUR |
12 kuud | Muutus 16/15 | |||
| 2016 | 2015 | 2014 | EUR | % | |
| Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku, sh: | 50 196 | 49 297 | 48 599 | 899 | 1,8% |
| Müük eraisikutele, sh: | 24 949 | 24 408 | 24 154 | 541 | 2,2% |
| Veemüügiteenus | 13 720 | 13 436 | 13 303 | 284 | 2,1% |
| Reoveeteenus | 11 229 | 10 972 | 10 851 | 257 | 2,3% |
| Müük juriidilistele isikutele, sh: | 20 069 | 19 358 | 19 086 | 711 | 3,7% |
| Veemüügiteenus | 11 075 | 10 736 | 10 664 | 339 | 3,2% |
| Reoveeteenus | 8 994 | 8 622 | 8 422 | 372 | 4,3% |
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 4 400 | 4 765 | 4 521 | -365 | -7,7% |
| Veemüügiteenus | 1 306 | 1 280 | 1 153 | 26 | 2,0% |
| Reoveeteenus | 2 709 | 3 011 | 2 957 | -302 | -10,0% |
| Sadeveeteenus | 385 | 474 | 411 | -89 | -18,8% |
| Ülereostustasu | 778 | 766 | 838 | 12 | 1,6% |
| Sademevee kogumise ja puhastamise teenus ja tuletõrjehüdrantide teenus | 3 671 | 3 357 | 3 073 | 314 | 9,4% |
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | 4 511 | 2 724 | 944 | 1 787 | 65,6% |
| Muud tööd ja teenused | 604 | 550 | 625 | 54 | 9,8% |
2016. aasta 12 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 2,2% ehk 0,54 miljoni euro ja äriklientide müügitulu 3,7% ehk 0,71 miljoni euro võrra. Eraklientide müügitulu kasv tuleneb erinevatest eraklientide segmentidest. Äriklientide müügitulu suurenemine on peamiselt seotud tööstussektori ja muude äriklientide sektoriga. Põhitegevuspiirkonna väliste alade vee-, reovee- ja sademeveeteenuste müük kahanes võrreldes 2015. aasta 12 kuuga 7,7% ehk 0,37 miljonit eurot. Langust mõjutas peamiselt varem mainitud Viimsi piirkonna reoveepuhasti kasutusele võtmine alates aasta algusest, mida tasakaalustas müügitulu suurenemine teistest põhitegevuspiirkonna välistest aladest.
2016. aasta 12 kuu põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 3,67 miljonit eurot, kasvades 9,4% ehk 0,31 miljonit eurot.
Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müügitulu oli 4,51 miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise aastaga 65,6% ehk 1,79 miljoni euro võrra. Suurenemine oli peamiselt seotud mitmete erinevate toruehituse projektidega.
Müüdud toodete ja teenuste kulu ning bruto- ja ärikasum
|
Müüdud toodete ja teenuste kulu tuhat EUR |
12 kuud | Muutus 16/15 | |||
| 2016 | 2015 | 2014 | EUR | % | |
| Vee erikasutusõiguse tasu | -1 169 | -1 101 | -1 057 | -68 | -6,2% |
| Kemikaalid | -1 308 | -1 531 | -1 737 | 223 | 14,6% |
| Elekter | -3 107 | -3 035 | -3 032 | -72 | -2,4% |
| Saastetasu saasteainete heitmise eest veekogusse | -1 091 | -1 002 | -2 163 | -89 | -8,9% |
| Otsesed tootmiskulud kokku | -6 675 | -6 669 | -7 989 | -6 | -0,1% |
| Tööjõukulu | -5 729 | -5 603 | -4 880 | -126 | -2,2% |
| Kulum | -5 862 | -5 690 | -5 369 | -172 | -3,0% |
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | -4 006 | -2 398 | -784 | -1 608 | -67,1% |
| Muud kulud | -3 449 | -3 319 | -3 376 | -130 | -3,9% |
| Muud kulud kokku | -19 046 | -17 010 | -14 409 | -2 036 | -12,0% |
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -25 721 | -23 679 | -22 398 | -2 042 | -8,6% |
Otsesed tootmiskulud (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasud) olid 6,68 miljonit eurot, suurenedes 0,1% ehk 0,01 miljonit eurot. Suurenemise põhjustas kemikaalikulude vähenemine, mida tasakaalustasid kasvanud kõik muud otsesed tootmiskulud, mida on lähemalt kirjeldatud allpool:
- Vee-erikasutustasu kulud kasvasid 6,2% võrra 1,17 miljoni euroni, seda seoses suurenenud tootmismahtudega.
- Kemikaalikulud kahanesid 14,6% võrra 1,31 miljoni euroni, peamiselt tänu keskmiselt 30,0% võrra langenud metanooli hinnale ning saasteainete eemaldamiseks kasutatavate erinevate kemikaalide vähenenud kasutusele reoveepuhastusprotsessis. Nende mõjud kuludele olid vastavalt 0,17 miljonit ja 0,09 miljonit eurot. Kulude kahanemist tasakaalustas veepuhastusprotsessi kemikaalide kulu suurenemine 0,04 miljonit eurot, seda suurenenud kasutuse ja toodangumahu tõttu.
- Elektrikulud suurenesid 2,4% võrra 3,11 miljoni euroni. Elektrikulude suurenemine oli seotud tootmismahtude ja elektrikasutuse suurenemisega, mille mõju kuludele oli 0,18 miljonit eurot, mida tasakaalustas keskmiselt 3,2% võrra langenud elektri hind, mille mõju oli 0,11 miljonit eurot.
- Saastetasukulud suurenesid 8,9% võrra 1,09 miljoni euroni. Kulude suurenemist mõjutas peamiselt tootmismahtude suurenemine, mille mõju kuludele oli 0,11 miljonit eurot, mida tasakaalustas vähenenud lämmastiku reostuskoormus, mille mõju oli 0,05 miljonit eurot.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) olid 19,05 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 12,0% ehk 2,04 miljonit eurot. Kulude kasv on tingitud kõikide muude müüdud toodete ja teenuste kulugruppide suurenemisest, mida mõjutasid peamiselt samad põhjused nagu mainitud eelpool 4. kvartali tulemuste juures.
Kontserni 2016. aasta 12 kuu brutokasum oli 33,26 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,1% ehk 1,01 miljonit eurot. Ärikasum oli 24,63 miljonit eurot, kahanedes 2016. aasta 12 kuuga 3,7% ehk 0,95 miljoni euro võrra. Ärikasumi kahanemine tulenes peamiselt varem 4. kvartali tulemuste juures välja toodud ärikasumi muutustest.
Finantskulud
Kontserni neto finantskulud olid 1,74 miljonit eurot, võrreldes 2015. aasta 12 kuu 1,22 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Neto finantskulude muutuse põhjuseks on intressikulude vähenemine 0,68 miljoni euro võrra, millele lisandus Ettevõtte poolt sõlmitud SWAP-lepingute õiglase väärtuse negatiivne mitterahaline muutus. Negatiivne mitterahaline mõju 2016. aasta kuludele on 0,32 miljonit eurot (2015. aastal oli positiivne mõju 0,83 miljonit eurot).
Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum
Kontserni 2016. aasta maksustamiseelne kasum oli 22,89 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 6,0% ehk 1,47 miljonit eurot. Kontserni 2016. aasta puhaskasum oli 18,39 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4% ehk 1,47 miljoni euro võrra väiksem. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum olnud 2016. aasta 12 kuuga vastavalt 23,20 miljonit ja 18,70 miljonit eurot (2015. aasta 31. detsembri seisuga vastavalt 23,53 miljonit ja 19,03 miljonit eurot).
Finantsseisundi aruanne
2016. aasta 12 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 14,95 miljonit eurot. 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 171,18 miljonit eurot ning põhivara kokku 172,01 miljonit eurot (31. detsembril 2015 vastavalt 162,73 miljonit ja 163,63 miljonit eurot).
Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu ja ettemaksed kahanenud 0,01 miljonit eurot 7,17 miljonile eurole. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,49% võrreldes 99,74%-ga 2015. aasta 4. kvartalis.
Lühiajalised kohustused on võrreldes 2015. aasta lõpuga suurenenud 2,22 miljoni euro võrra 10,64 miljoni euroni. Suurenemine tuleneb peamiselt 0,75 miljoni euro võrra suurenenud ehitusprotsessis olevatest liitumistasude ettemaksetest ning võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest, mis on suurenenud 1,44 miljoni euro võrra seoses ehitustegevuse ja investeeringutega seotud võlgnevustega tarnijatele.
Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2015. aasta lõpuga kasvanud 2,02 miljoni euro võrra 17,05 miljoni euroni.
Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,95%.
Kontserni kohustuste osatähtsus koguvarast on oodatud tasemel ehk 58,1%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2015. aasta sama perioodi tasemega 57,4%.
Tariifiriskiga seotud tingimuslikud kohustused
2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36 miljoni euro ulatuses. 2016. aasta 4. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 43 miljonit eurot ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 14. Tingimusliku kohustuse ümberhindamist teostatakse üks kord aasta lõpus.
Rahakäive
2016. aasta 31. detsembri seisuga oli Kontserni likviidsus tugev. 2016. aasta detsembri lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 33,99 miljonit eurot, moodustades 15,9% kogu varadest (31. detsember 2015 seisuga oli see näitaja 37,82 miljonit eurot, moodustades 18,1% varadest).
Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2016. aasta 12 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 31,87 miljonit eurot, mis on 0,76 miljoni euro võrra enam kui 2015. aasta samal perioodil. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.
2016. aasta 12 kuuga kasutati investeerimistegevuseks raha 11,43 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2015. aasta 12 kuuga 4,56 miljonit eurot. Möödunud aasta samal perioodil kasutati investeerimistegevuseks raha summas 6,87 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:
- Põhivara investeeringutega seotud rahavood suurenesid võrreldes 2015. aastaga 1,03 miljonit eurot, ulatudes 14,53 miljoni euroni.
- Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 3,00 miljonit eurot, mida on 3,50 miljonit eurot vähem kui 2015. aasta samal perioodil. See on peamiselt seotud torustike rajamise programmiga, mille viimased kompensatsioonid laekusid 2015. aasta 1. kvartalis.
2016. aasta 12 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 24,28 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 0,71 miljoni euro võrra vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 2015 2. kvartalis uuendatud swap-lepingutest tulenevad 0,67 miljoni euro võrra väiksemad intressimaksed. Raha väljavoolu mõlemas aastas mõjutasid peamiselt dividendimaksed ja dividendide tulumaks summadena vastavalt 18,00 miljonit ja 4,50 miljonit eurot.
Töötajad
Pädevad ja tegusad töötajad on iga äri võti. Kontserni eesmärgiks on luua töökeskkond, kus kõiki austatakse ja väärtustatakse. Kontsern on kirjeldanud personalijuhtimise protseduurid, sealhulgas, aga mitte ainult, värbamise, tasustamise, hindamise ja koolituste protseduurid. Me jälgime võrdsuse põhimõtteid nii töötajate valimisel, kui ka juhtimisel. See tähendab, et kui on võimalik, siis tagame kõikidele võrdsed võimalused. Mõistes ja väärtustades meie töötajate mitmekesisust, tagame nende võrdse ja samaväärse kohtlemise ning kui see on mõistlikult teostatav, on neil juurdepääs samadele võimalustele. Kontserni eesmärgiks on tagada, et kedagi ei diskrimineerita (kuid mitte välistavalt) vanuse; soo; religiooni; kultuurilise või etnilise päritolu; seksuaalse orientatsiooni või abielustaatuse tõttu.
2016. aasta 4. kvartali lõpus töötas Kontsernis 311 töötajat. 2015. aastal samal ajal oli töötajaid 323. Täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 301 töötajat 2016. aastal, võrreldes 311 töötajaga 2015. aastal. 12 kuu keskmine töötajate arv oli vastavalt 308 töötajat 2016. aastal ja 308 töötajat 2015. aastal.
Töötajate jagunemine sooliselt:
| Seisuga 31. detsember 2016 | Naised | Mehed | Kokku |
| Kontsern, s.h. | 87 | 224 | 311 |
| Juhtkond | 12 | 13 | 25 |
| Tippjuhtkond | 4 | 4 | 8 |
| Juhatus | 1 | 2 | 3 |
| Nõukogu | 0 | 9 | 9 |
| Seisuga 31. detsember 2015 | Naised | Mehed | Kokku |
| Kontsern, s.h. | 99 | 224 | 323 |
| Juhtkond | 11 | 9 | 20 |
| Tippjuhtkond | 6 | 3 | 9 |
| Juhatus | 1 | 2 | 3 |
| Nõukogu | 0 | 9 | 9 |
Tööjõukulud 2016. aasta 4. kvartalis olid kokku 2,09 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.
Dividendid
Dividendikohustus Ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on võrdeline inflatsiooniga.
02. juunil 2016. aastal peetud aktsionäride üldkoosolek kinnitas 2015. aasta puhaskasumist tehtava dividendimakse suuruse 90 senti aktsia kohta ning koguväljamakse summas 18,0 miljonit eurot. Väljamakse on vastavuses Ettevõtte dividendipoliitikaga. Dividendimakses 90 senti aktsia kohta ei ole toimunud võrreldes 2014. ja 2015. aastaga muutust.
Dividendid maksti aktsionäridele välja 27. juunil 2016. aastal. Viimasel viiel aastal on aktsionäridele dividende makstud järgmiselt:
Aktsiahinna muutused
AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
2016. aasta 31. detsembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:
| United Utilities (Tallinn) BV | 35,3% |
| Tallinna linn | 34,7% |
2016. aasta 12 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2016. aasta 4. kvartali lõpus oli 2,11% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2015. aasta 4. kvartali lõpu näitajaga 1,88%.
31. detsembri 2016. aasta seisuga oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 13,80 eurot, mis on -1,4% madalam (2015: 0,0%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 14,00 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 7,4% võrra (2015. aastal vastavalt 4,1%).
2016. aasta 12 kuu jooksul tehti Ettevõtte aktsiatega 6 502 tehingut (2015. aastal vastavalt 7 818 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 1 048 tuhat aktsiat ehk 5,2% kogu aktsiatest (2015. aastal vastavalt 1 581 tuhat aktsiat ehk 7,9%).
Tehingute käive oli 7,03 miljoni euro võrra madalam kui 2015. aastal ehk 14,71 miljonit eurot.
Kontserni struktuur
31. detsembri 2016. aasta seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.
Kontserni juhtimine
Nõukogu
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2016 a. 4. kvartalis ei toimunud nõukogu liikmetes muutusi. Aktsionäride üldkoosolekul valiti neli nõukogu liiget tagasi Ettevõtte nõukogusse (lisainformatsioon järgnevalt lingilt).
Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.
Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja Ettevõtte kodulehelt:
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava
Juhatus
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.
Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.
Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018).
Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:
http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus
Edasised tegevused ja riskid
Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev nõue
2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.
2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.
Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.
Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2017. aasta jooksul.
Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160
Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine
Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon ja https://www.tallinnavesi.ee/et/investor/boersiteated ) ning Tallinna Börsil.
Hetkel ei saa Ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud ja võimalikud tulemid.
Karl Heino Brookes
Juhatuse esimees
+372 62 62 204
karl.brookes@tvesi.ee
