Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2017. aasta I kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR '000 | 31.03.2017 | 31.12.2016 |
| VARA | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 5 917 | 9 786 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 26 680 | 21 055 |
| Ettemaksed | 1 835 | 1 644 |
| Varud | 25 480 | 22 992 |
| Käibevara kokku | 59 912 | 55 477 |
|
Põhivara |
||
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud | 1 540 | 1 640 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 10 932 | 10 816 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 4 929 | 4 929 |
| Materiaalne põhivara | 11 503 | 11 111 |
| Immateriaalne põhivara | 14 622 | 14 623 |
| Põhivara kokku | 43 552 | 43 145 |
| VARA KOKKU | 103 464 | 98 622 |
| KOHUSTUSED | ||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 17 504 | 6 297 |
| Võlad hankijatele | 29 935 | 29 811 |
| Muud võlad | 6 318 | 5 389 |
| Ettemaksed | 4 860 | 4 128 |
| Eraldised | 723 | 753 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 59 340 | 46 378 |
|
Pikaajalised kohustused |
||
| Pikaajalised laenukohustused | 6 145 | 13 102 |
| Võlad hankijatele | 119 | 98 |
| Muud võlad | 96 | 117 |
| Eraldised | 897 | 881 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 7 257 | 14 198 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 66 597 | 60 576 |
| OMAKAPITAL | ||
| Aktsiakapital | 19 720 | 19 720 |
| Omaaktsiad | -1 550 | -1 550 |
| Ülekurss | 564 | 564 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 554 | 2 554 |
| Realiseerumata kursivahed | 1 600 | 1 549 |
| Jaotamata kasum | 12 004 | 13 091 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital | 34 892 | 35 928 |
| Mittekontrolliv osalus | 1 975 | 2 118 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 36 867 | 38 046 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 103 464 | 98 622 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR´000 | 3k 2017 | 3k 2016 | 2016 | |
| Müügitulu | 41 604 | 27 731 | 183 329 | |
| Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu | -40 980 | -26 578 | -172 350 | |
| Brutokasum | 624 | 1 153 | 10 979 | |
| Turunduskulud | -113 | -103 | -413 | |
| Üldhalduskulud | -1 457 | -1 292 | -6 106 | |
| Muud äritulud | 42 | 41 | 362 | |
| Muud ärikulud | -88 | -12 | -614 | |
| Ärikasum (kahjum) | -992 | -213 | 4 208 | |
| Finantstulud | 103 | 124 | 463 | |
| Finantskulud | -169 | -439 | -1 088 | |
| Finantstulud ja –kulud kokku | -66 | -315 | -625 | |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum | 47 | 119 | 609 | |
| Maksustamiseelne kasum (kahjum) | -1 011 | -409 | 4 192 | |
| Tulumaks | -75 | 0 | -259 | |
| Puhaskasum (kahjum) | -1 086 | -409 | 3 933 | |
|
Muu koondkasum (kahjum): Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse |
||||
| Realiseerumata kursivahed | 51 | 288 | 191 | |
| Kokku muu koondkasum | 51 | 288 | 191 | |
| Kokku koondkasum (kahjum) | -1 035 | -121 | 4 124 | |
| Puhaskasum (kahjum): | ||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -1 087 | -570 | 3 044 | |
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 1 | 161 | 889 | |
| Kokku puhaskasum (kahjum) | -1 086 | -409 | 3 933 | |
| Koondkasum (kahjum): | ||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -1 036 | -282 | 3 235 | |
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 1 | 161 | 889 | |
| Kokku koondkasum (kahjum) | -1 035 | -121 | 4 124 | |
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele: | ||||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes | -0,04 | -0,02 | 0,10 | |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes | -0,04 | -0,02 | 0,10 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR´000 | 3k 2017 | 3k 2016 |
| Rahavood äritegevusest | ||
| Laekumised ostjatelt1 | 45 609 | 29 588 |
| Maksed hankijatele2 | -46 567 | -27 505 |
| Makstud käibemaks | -1 018 | -951 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest | -4 596 | -3 950 |
| Makstud tulumaks | -75 | 0 |
| Netorahavoog äritegevusest | -6 647 | -2 818 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Materiaalse põhivara soetamine | -33 | -103 |
| Immateriaalse põhivara soetamine | -2 | 0 |
| Materiaalse põhivara müük | 0 | 28 |
| Antud laenud | -21 | -18 |
| Antud laenude laekumised | 20 | 2 |
| Saadud dividendid | 147 | 3 |
| Saadud intressid | 27 | 0 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest | 138 | -88 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 3 430 | 1 562 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -19 | -201 |
| Kapitalirendi maksed | -480 | -395 |
| Makstud intressid | -147 | -158 |
| Makstud dividendid | -144 | 0 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest | 2 640 | 808 |
| Rahavoog kokku | -3 869 | -2 098 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 9 786 | 6 332 |
| Valuutakursimuutused | 0 | 2 |
| Raha jäägi muutus | -3 869 | -2 098 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 5 917 | 4 236 |
1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu
2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2017. aasta I kvartalis oli 624 tuhat eurot (I kvartal 2016: 1 153 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 1,5% (I kvartal 2016: 4,2%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Turumuutustest tingitud tugevale survele kasumlikkuse osas juhtis Kontserni juhtkond tähelepanu juba ka 2016. aastal. Aruandeperioodi kasum teeniti hoonete ehituse segmendis, kus aga marginaalid vähenesid tuntavalt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga moodustades 4,1% (I kvartal 2016: 10,7%). Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka Kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist seonduvalt esimese sõlmitud lepingu alusel rajatud hoone lõpufaasis ilmnenud kuludega, mida ei suudetud piisavalt ette näha uuele turule sisenedes. Ootuspäraselt tagasihoidlik oli rajatiste segmendi tulemus, kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on segmendi kahjumlikkus vähenenud. Segmendi kahjumi peamiseks põhjuseks on talviste oma jõududega teostatavate tööde (suuremahulised pinnasetööd) puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata osa.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2017. aasta I kvartalis 1 457 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud mõnevõrre kasvanud (I kvartal 2016: 1 292 tuhat eurot), kuid 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 3,2 % (I kvartal 2016: 3,6%). Vaatamata tehtud muutustele Kontserni struktuuris ning jätkuvale panustamisele välisturgudel, millega paratamatult kaasneb ka planeeritud üldhalduskulude kasv käivitusperioodil, on kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2017. aasta I kvartalis 992 tuhat eurot (I kvartal 2016: kahjum 213 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikahjum (EBITDA) moodustas 503 tuhat eurot (I kvartal 2016: kasum 233 tuhat eurot).
Aruandeperioodil püsis Ukraina grivna euro suhtes suhteliselt stabiilne ning Kontsern kajastas euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid oluliselt väiksemas suurusjärgus kui eelmise aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 1,9% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 49 tuhat eurot (I kvartal 2016: 291 tuhat eurot).
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 086 tuhat eurot (I kvartal 2016: kahjum 409 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 087 tuhat eurot (I kvartal 2016: kahjum 570 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2017. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -6 647 tuhat eurot (I kvartal 2016: -2 818 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema, eelkõige rajatiste, ehitusperioodi alustamiseks II kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Lisaks mõjutab äritegevuse rahavoogu ostjate ja tarnijate maksetähtaegade erinevus ning ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes situatsioonis, kus Kontsernil tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Kontsern tegeleb igapäevaselt tellijate ja allhankijate maksetähtaegade ühtlustamisega ning kasutab selleks peamiselt faktooringut. Lisaks müügiarvete faktoorimisele on Kontsern sõlminud ostufaktooringu raamlepingu, mille raames on võimalik allhankijatel, kellel puudub finantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada Kontserni limiiti.
Investeerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I kvartalis oli 138 tuhat eurot (I kvartal 2016: -88 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 33 tuhat eurot (I kvartal 2016: 103 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 147 tuhat eurot (I kvartal 2016: 3 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2017. aasta I kvartalis oli 2 640 tuhat eurot (I kvartal 2016: 808 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 430 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I kvartal 2016: 1 562 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on mõnevõrra suurenenud kapitalirendimaksed, moodustades 480 tuhat eurot (I kvartal 2016: 395 tuhat eurot). Kapitalirendi maksete suurenemine on tingitud 2016. aasta II kvartalis tehtud suuremahulistest investeeringutest teedeehituse seadmetesse (s.h uue asfaltbetooni tehase soetus).
Seisuga 31.03.2017 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 917 tuhat eurot (31.03.2016: 4 236 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja | I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 |
| Müügitulu, tuhat eurot | 41 604 | 27 731 | 27 113 | 183 329 |
| Müügitulu muutus | 50,0% | 2,3% | 15,2% | 26,0% |
| Puhaskasum, tuhat eurot | -1 086 | -409 | -1 354 | 3 933 |
| Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot | -1 087 | -570 | -1 284 | 3 044 |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk | 30 756 728 | 30 756 728 | 30 756 728 | 30 756 728 |
| Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot | -0,04 | -0,02 | -0,04 | 0,10 |
| Üldhalduskulude määr müügitulust | 3,5% | 4,7% | 4,1% | 3,3% |
| Libisev üldhalduskulude määr müügitulust | 3,2% | 3,6% | 3,4% | 3,3% |
| EBITDA, tuhat eurot | -503 | 233 | -285 | 6 017 |
| EBITDA määr müügitulust | -1,2% | 0,8% | -1,1% | 3,3% |
| Brutokasumi määr müügitulust | 1,5% | 4,2% | 1,5% | 6,0% |
| Ärikasumi määr müügitulust | -2,4% | -0,8% | -2,8% | 2,3% |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita | -2,4% | -0,8% | -3,1% | 2,2% |
| Puhaskasumi määr müügitulust | -2,6% | -1,5% | -5,0% | 2,1% |
| Investeeritud kapitali tootlus | -1,5% | -0,5% | -2.0% | 8,5% |
| Omakapitali tootlus | -2,9% | -1,1% | -3,8% | 10,6% |
| Omakapitali osakaal | 35,6% | 40,5% | 38,8% | 38,6% |
| Vara tootlus | -1,1% | -0,5% | -1,4% | 4,2% |
| Finantsvõimendus | 29,3% | 28,8% | 35,5% | 16,7% |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 1,01 | 1,02 | 1,01 | 1,20 |
| 31.03.2017 | 31.03.2016 | 31.03.2015 | 31.12.2016 | |
| Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot | 130 109 | 120 702 | 72 689 | 131 335 |
|
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100 Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100 Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100 EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100 Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100 Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 |
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100 Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100 Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100 Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100 Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100 Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2017. aasta I kvartalis ligikaudu 9% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 7%.
| I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 | |
| Eesti | 91% | 93% | 95% | 93% |
| Rootsi | 6% | 3% | 0% | 4% |
| Soome | 2% | 1% | 2% | 1% |
| Ukraina | 1% | 3% | 3% | 4% |
Rootsi osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Aruandeperioodil jätkus kahe korterelamu ehitamine ning alustati kolmanda objekti projekteerimise ja ehituse ettevalmistustöödega. Ukraina osakaal Kontserni müügitulus on vähenenud, kuid tegevusmahud on võrreldaval tasemel 2016. aasta I kvartaliga, kus on töös eelkõige üks hoonete ehituse valdkonna suuremahuline leping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.
2017. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2017. aasta I kvartali müügitulu oli 41 604 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 27 731 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 50%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste müügitulu. Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse vähenemine avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2017. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 36 711 ja 4 487 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 24 411 ja 3 108 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2017. aasta I kvartali seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 77% (I kvartal 2016: 70%).
| Tegevussegmendid* | I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 |
| Hooned | 89% | 88% | 78% | 73% |
| Rajatised | 11% | 12% | 22% | 27% |
* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga korterelamute ja ühiskondlike hoonete alamsegment, kus Kontsern teenis müügitulu valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas ning millest suuremahulisemad olid Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Kopli 4a ja 6 ning Virbi 10 korterelamud. Järjest suurema panuse annavad alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis, Stockholmis, ehitas Kontsern aruandeperioodil kahte korterelamut ning alustati kolmanda, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehituse ettevalmistustöödega.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, on nelja esimese arendusetapi käigus valminud 5 kortermaja, mille müük on olnud väga edukas. Valminud hoonetest on kõik korterid müüdud. 2017. aasta I kvartalis alustati V etapi, 24 korteriga neljakorruselise korterelamu, ehitusega ning VI etapi ettevalmistöödega (www.tammelinn.ee). V etapis, mis valmib 2017. aasta augustis, on 24 korterist eelmüügilepingud sõlmitud või tehtud broneering 23-le korterile ning VI etapis, mis valmib 2017. aasta detsembris, on broneeritud ligikaudu pooled korterid. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) viienda, viimase, ridaelamu ehitus. Jätkub Tallinnas Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga, korterelamu ehitus ja müük. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Ühiskondlike hoonete segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkusid Lintsi laokompleksi projekteerimis- ja ehitustööd ning Tapa kaitseväelinnaku depoo ning soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus. Samuti anti tellijale kasutamiseks üle Ugala teatrihoone Viljandis.
Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõnevõrra suurenenud. Jätkusid Viimsi Äritare büroo- ja ärihoone ja Lõõtsa 12 büroohoone ehitustööd Ülemiste City’s ning Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimine kaasaegseks büroohooneks. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2016. aastaga.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Harmeti tootmis- ja laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas, Kehra koostootmisjaama ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO) sigala nuumaosakonna III etapi (4. korruse) rekonstrueerimistööd. Alustati Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase ehituse ettevalmistustöid.
| Müügitulu jaotus hoonete segmendis | I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 |
| Korterelamud | 33% | 28% | 19% | 34% |
| Ühiskondlikud hooned | 28% | 35% | 12% | 30% |
| Ärihooned | 26% | 20% | 58% | 16% |
| Tööstus- ja laohooned | 13% | 17% | 11% | 20% |
Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on veelgi suurenenud. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Keila ja Kose hooldepiirkonnas. Teostati väikesemahulise teedeehituse töid, muuhulgas jätkusid tööd Tallinnas Logi tänaval ning Vanasadamas. Olulise osas aruandeperioodi mahust moodustasid Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2017. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks. Erinevalt eelnevast kahest aastast, kui olulise osa segmendi mahust moodustasid väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud, on Kontsern sõlminud kahe suurobjekti ehituslepingud: 2016. aasta lõpul Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehitus ning peale aruandeperioodi lõppu, 2017. aasta aprillis, Haabertsi ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande kirjutamise hetkel näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Samuti on keerulisemate insenerehituslike tööde lisandumine pigem ebaregulaarne.
| Müügitulu jaotus rajatiste segmendis | I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 |
| Teedeehitus ja –hooldus | 82% | 65% | 79% | 86% |
| Muud rajatised | 10% | 30% | 15% | 9% |
| Keskkonnaehitus | 8% | 5% | 5% | 5% |
| Insenerehitus (sh vesiehitus) | 0% | 0% | 1% | 0% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2017 oli 130 109 tuhat eurot, mis on 8% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga.
| 31.03.2017 | 31.03.2016 | 31.03.2015 | 31.12.2016 | |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot | 130 109 | 120 702 | 72 689 | 131 335 |
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 77% ja rajatiste omad 23% (31.03.2016: vastavalt 70% ja 30%).
Hoonete segmendi teostamata tööde portfell suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligikaudu 18%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentides, millest esimese kasvu mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemist Citysse Lõõtsa 12 büroohoone ja Lõõtsa 11 parkimishoone ning Pärnus Martensi maja ehitamine. 2017. aasta I kvartalis sõlmiti leping Pärnusse Metsä Wood vineeritehase ehitamiseks, mis toetab tööstus- ja laohoonete alamsegmendi teostamata tööde portfelli kasvu. Mõnevõrra on vähenenud ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmendi teostamata tööde portfellid, kuid vaatamata sellele on suurim teostamata tööde portfell Kontsernis jätkuvalt korterelamute alamsegmendis. Korterelamute portfelli mõjutavad 2016. aastal sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi, Virbi 10 ja Sõjakooli 12 ning Ukrainas Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ehitamiseks. 2017. aasta algul lisandus eelpool nimetatud objektidele leping Rootsis (Väsby Terrass) 8-korruseline kortermaja ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfellist moodustavad olulise osa Tapa kaitseväelinnaku depoo ning soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 16%. Teostamata tööde portfellist 83% moodustab teedeehitus- ja -hoolduse alamsegment, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samuti mõnevõrra vähenenud. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutab eelkõige 2016. aastal sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehituseks. Jätkub nelja teehooldepiirkonna, Keila, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt. Sellest tulenevalt eeldab Kontserni juhtkond tänase teadmise juures 2017. aastal rajatiste segmendi müügitulu jäämist pigem suhteliselt sarnasele tasemele võrreldes eelmise majandusaastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli kasvu ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga pigem tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (31.03.2017) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 33 263 tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2017. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 716 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 413 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ca 10% ja seda eelkõige insenertehnilise personal osas, mis on tingitud Kontserni tegevusmahtude kasvust.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
| I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 | |
| ITP | 413 | 353 | 362 | 381 |
| Töölised | 303 | 299 | 349 | 303 |
| Keskmine kokku | 716 | 652 | 711 | 684 |
Kontserni 2017. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 4 479 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 4 109 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 9%list kasvu on põhjustanud eelkõige töötajate arvu suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I kvartalis 34 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 11 tuhat eurot (I kvartal 2016: vastavalt 34 tuhat eurot ja 11 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2017. aasta I kvartalis 94 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot (I kvartal 2016: vastavalt 87 tuhat eurot ja 28 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
| I kv 2017 | I kv 2016 | I kv 2015 | 2016 | |
| Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot | 281,9 | 216,4 | 224,5 | 268,0 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | 30,4% | -3,6% | -1,4% | 27% |
| Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot | 9,5 | 8,0 | 8,2 | 9,0 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | 20,7% | -4,4% | -2,1% | 12,8% |
|
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv) Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud) |
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalistes olnud mõõdukas, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks teada ja tuntud peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile hakkas väheselt määral avalduma 2016. aasta II poolaastal ning usutavasti protsess kiireneb järgnevatel perioodidel.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017. aastal tervikuna teatavaid äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude tõusu Eestis on toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2017 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 176 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 137 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 30 tuhat eurot. Eelmise aasta võrreldaval perioodil krediidikahjumeid ei olnud. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,01 kordselt (31.03.2016: 1,02 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 716 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.03.2017 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi 17 504 tuhat eurot. Aruandeperioodi järgselt on Kontsern lühiajalisi laene refinantseerinud kokku summas 5 763 tuhat eurot, millest 2018. aastasse lükkuvaid kohustusi on kokku 3 913 tuhat eurot ning 2019. aastasse 1 850 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 5 917 tuhat eurot (31.03.2016: 4 236 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 3 169 tuhat eurot. Suurenenud on nii laenu- kui ka kapitalirendi kohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 31.03.2017 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 23 649 tuhat eurot (31.03.2016: 20 480 tuhat eurot). Intressikulud olid 2017. aasta I kvartalis 128 tuhat eurot (I kv 2016: 147 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2017. aasta I kvartalis on UAH kurss euro suhtes püsinud suhteliselt stabiilsena, nõrgenedes euro vastu ligikaudu 1,9%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 49 tuhat eurot (I kvartal 2016: 291 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2017. aasta I kvartalis põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud (I kvartal 2016: kahjum 2 tuhat eurot). Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:
- Avalikud investeeringud peaksid 2017. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
- Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdanud ja teeb seda loodetavasti ka edaspidi. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni on seni pehmendanud eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas, kuid viimased arengud näitavad ka siin suhtelist rahunemist.
- Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Probleemide süvenemist nõrgemate turuosaliste seas näitavad ka 2016. aasta lõpus avalikustatud teated mõnede ehitusfirmade raskustest. Korrastumise protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.
- Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv. Samas on vähenemas odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest, ehk hankedokumentide kvaliteet on tasapisi tõusmas ning erinevate pakkujate hinnad ühtlustumas. On selge, et kujunenud turuolukorras, kus sisendite hinnad on pigem tõusmas on edukamad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvanud nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika, kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil, kui sisuliselt.
- Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata uute korterite suhtelisele kallidusele elatustaseme suhtes ja pankade rangetele laenutingimustele, kasvas elukondliku kinnisvara turg ka 2017. aasta esimeses kvartalis, näidates siiski aruande kirjutamise hetkeks teatud rahunemise märke. Loodetavasti on turg stabiliseerumas.
- Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
- Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses alates 2016. aasta teisest poolest pöördunud kitsamate alamsegmentide (nt viimistlustööd, betoonitööd jne) kaupa tõusule, mida peatöövõtjad on seni suutnud pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tulevikus muutuvad nimetatud võimalused järjest ahtamaks. Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (nt materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
- Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus võib hakata tasapisi piirama ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib surve töötasude tõstmisele, seda ehk enam peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis. 2016. aasta lõpu seisuga teostamata tööde portfelli mahule tuginedes jääb Kontserni juhtkonna hinnangul 2017. aasta tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016. aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.
Rootsi
Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui Kontsern ostis 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB. Rootsi turul on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka mõnevõrra lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
