Olles lugenud Eesti Ekspressis toodud tõlgendust valitsusele esitatud ettekande kohta Tallinna Sadama tulevikuplaanidest, peame valede järelduste vältimiseks vajalikuks lisada omapoolne kommentaar. Tallinna Sadam on valitsusele esitlenud stsenaariumi selle kohta millisteks kujuneksid ettevõtte finantsnäitajad, kui õnnestub realiseerida konteinervedude projekt Hiinast läbi Eesti Venemaale ja teistesse lähiriikidesse. Kuna tegemist on äärmiselt suuremahulise investeeringuga, mis võib ulatuda 2-3 miljardi kroonini, siis oleme aegsasti alustanud valitsusega dialoogi, et anda selge signaal - sellises mahus investeeringut ei suuda Tallinna Sadam finantseerida ainult laenukapitalist vaid omanikul tuleks loobuda ka dividendide võtmisest. Seega on Tallinna Sadama soov dividende mitte maksta otseselt seotud võimalike investeerimisplaanidega ega ole kuidagi seotud ettevõtte finantstulemustega nn „pronksiöö“ tagajärjel. Sellest tulenevalt on ennatlik rääkida ka ettevõtte lõhkilaenamisest või lubatud finantssuhtarvude ületamisest - Tallinna Sadama kanda jääva investeeringu täpne suurus ja selle riskitase sõltub hiinlastega peetavate läbirääkimiste tulemustest, investeeringu realiseerimiseks vajalik laenukapitali hulk aga ka valitsuse nägemusest järgnevate aastate dividendimaksete osas. Söeterminali ja Saaremaa süvasadamaga seotud varade väärtuse osas on avaldatud mitmeid spekulatsioone. Kahjuks ei ole siiani tähelepanu pööratud põhjustele, mis Tallinna Sadam on otsustanud kõnealuseid varasid alla mitte hinnata. See, et Saaremaale kohe esimestel aastatel 30 laevakülastust ei tule või et söeterminalil on mõnel aastal probleeme, ei tähenda, et need kohe maha kandma peaks. Peale nappi kolmeaastast tegutsemist ei saa me küll kuidagi väita, et näiteks Saaremaa Sadam pole oma eesmärki täitnud! Tallinna Sadama poolt tehtavate investeeringute füüsiline ja majanduslik eluiga on kuni 50 aastat. Söeterminali puhul osalt aga ka lõpmatu, sest selle rajamise käigus loodi mere arvelt ka hulgaliselt maismaad. Seega tuleb nende varade väärtuse hindamist teha 30 või isegi 50 aastase perspektiiviga ja selle aja jooksul võib toimuda loodetud söemahtude taastumine või siis näiteks söeterminali ala alternatiivkasutusse võtmine. Tallinna Sadam on teadlik turul toimuvatest muudatustest ja Venemaa sadamate arendusplaanidest. Kuid me ei ole valinud teed, mis viiks pika ja vaevalise kokkukuivamiseni. Usume, et iga muutus peidab endas uusi võimalusi ja nende nimel me täna ka töötame. Tallinna Sadam ei kavatse alustada ühtki suurinvesteeringut ilma, et oleksid olemas piisavad garantiid nende tagasiteenimiseks ja ressurss nende rahastamiseks. Sven Ratassepp Avalike suhete juht 6318064
Kommentaar Eesti Ekspressi artikli „Tallinna Sadama juht maalis firmast sünge pildi“ kohta
| Source: Tallinna Sadam