TEGEVUSARUANNE
Üldine informatsioon
Eesti Telekom Grupi, mille emaettevõtja on AS Eesti Telekom
(registreerimisnumber 10234957; aadress: Valge 16, 19095 Tallinn), peamiseks
tegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuste osutamine.
AS-i Eesti Telekom aktsiad on alates 1999. aastast noteeritud Tallinna ja
Londoni väärtpaberibörsidel (OMX: ETLAT / LSE: EETD).
Muudatused Eesti Telekom Grupi struktuuris
AS MicroLink Eesti omandas oktoobris 2008.a. enamusosaluse IT Koolituskeskuse
OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse kvaliteetse koolitus-
ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui ka erinevate
koostööprojektide partneritele kõigis kolmes Balti riigis.
AS-i Eesti Telekom omanike struktuur
2008. aasta esimeses kvartalis suurendas oma osalust AS-is Eesti Telekom
ettevõtja enamusosanik TeliaSonera AB (läbi oma tütarettevõtja Baltic Tele AB).
TeliaSonera omandas täiendavalt 1 197 400 AS-i Eesti Telekom aktsiat kasvatades
seeläbi oma osaluse 60,12%-ni. Eesti riigile kuulub 2008. aasta lõpu seisuga
jätkuvalt 24,17% ning Eesti Arengufondile 3,00% AS-i Eesti Telekom aktsiatest.
Seisuga 31.12.2008 oli vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal 12,71% AS-i Eesti
Telekom aktsiate koguarvust. Neist 12,91% oli konverteeritud Londoni Börsil
kaubeldavateks GDR-ideks.
AS-i Eesti Telekom 10 suuremat aktsionäri 31. detsembri 2008. aasta seisuga
olid:
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31. detsember 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | Väärtpaberite arv | Osalus |
--------------------------------------------------------------------------------
| | Muutus |
| | võrreldes 31. |
| | detsember 2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Baltic Tele AB | 82 936 299 | 60,12% | 1 197 400 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahandusministeerium | 33 346 464 | 24,17% | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eesti Arengufond | 4 138 636 | 3,00% | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| SEB kliendid | 2 864 734 | 2,08% | 1 462 384 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Deutsche Bank (GDR-ide kontod) | 2 264 220 | 1,64% | (948 018) |
--------------------------------------------------------------------------------
| ING Luxembourg S.A. | 2 055 783 | 1,49% | 257 453 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Clearstream Banking Luxembourg | 584 976 | 0,42% | (48 264) |
| S.A. kliendid | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| UniCredit Bank Austria AG | 496 386 | 0,36% | (706 024) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mellon Treaty Omnibus | 392 152 | 0,28% | 89 460 |
--------------------------------------------------------------------------------
| State Street Bank and Trust | 335 945 | 0,24% | 255 171 |
| Omnibus Account | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
AS-i Eesti Telekom aktsia
AS-i Eesti Telekom aktsia hind langes 2008. aasta jooksul 50%. Aktsia hind aasta
alguses oli
122,04 krooni ning aasta lõpus 61,02 krooni. Kõrgeim ja madalaim
aktsia hind aruandeperioodi jooksul olid vastavalt 125,02 krooni ning 59,61
krooni. Aruandeperioodi käibeks kujunes 1822 miljonit krooni.
AS-i Eesti Telekom aktsia hind on 2008. aasta jooksul liikunud kõrgematel
tasemetel kui OMX Tallinn indeks ja OMX Baltic 10 kaubeldavama aktsia indeks.
Dividendid
Eesti Telekomil ei ole ametlikku dividendipoliitikat. Aktsiat on siiski
iseloomustanud suhteliselt kõrge dividenditootlus. 2007. majandusaasta eest
maksti aktsionäridele dividende 10,50 krooni aktsia kohta.
Dividendide info:
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiate arv aasta | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 |
| lõpus | 528 | 528 | 528 | 528 | 528 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aasta keskmine | 137 825 | 137 954 | 137 954 | 137 954 | 137 954 |
| aktsiate arv | 320 | 528 | 528 | 528 | 528 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital aktsia | 29,40 | 29,28 | 29,78 | 31,19 | 31,08 |
| kohta, EEK | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulu aktsia kohta, | 7,16 | 7,88 | 9,49 | 10,91 | 10,40 |
| EEK | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Hinna-tulu suhtarv, | 15,7 | 15,1 | 13,8 | 11,2 | 5,9 |
| kordades | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Dividende | 8,00 | 9,00 | 9,50 | 10,50 | |
| majandusaasta eest | | | | | |
| aktsia kohta, EEK | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Dividendi | 111,7 | 114,2 | 100,1 | 96,2 | |
| väljamakse määr, % | | | | | |
--------------------------------------------------------------------------------
Majanduskeskkond
2008. aasta algul oodatud pehme maandumine pöördus aasta viimases kvartalis
järsuks majanduslanguseks. 2007. aastal alanud kinnisvara turu jahtumisele ja
pankade laenutingimuste karmistumisele järgnes 2008. aasta II kvartalis
sisenõudluse langus, mis kokkuvõttes viis majanduskasvu miinusesse.
Kinnisvaraturu langus jätkus 2008. aasta lõpuni. Sügisel lisandus ülemaailmse
finantskriisi mõju, mille tagajärjel vähenes nõudlus Eesti eksporditurgudel. III
kvartalis vähenesid järsult eksport ja tööstustoodangu mahud. Aasta kokkuvõttes
toimus SKP vähenemine Statistikaameti andmetel 3,6 %. Tööpuudus kasvas aasta
viimasel poolel 4,7%-lt 9,2 %-ni.
Võrreldes globaalse majandusega saabus Eestis majanduslangus pool aastat varem.
Euroopa Liidus jäi keskmiselt 2008. aasta majanduskasv 1-2% vahemikku.
2009. aasta kujuneb Eesti taasiseseisvuse aja üheks raskeimaks.
Välismajanduskeskkond püsib kogu aasta ebasoodsana. Seda eeskätt raskesti
kättesadava ja kalli laenuressursi ning eksportkaupade ja teenuste väheneva
nõudluse tõttu. Euroopa Liidus tervikuna prognoositakse kuni 2%-list
majanduslangust.
Majanduslanguse põhi saabub aasta keskel ja 2009. aasta majanduslangus jääb
Eestis erinevate prognooside kohaselt 5-9% vahele. Samas suurusjärgus on oodata
ka sisenõudluse langust. Tööpuuduse kasv jätkub kuni 2010. aasta esimese
pooleni. Väljamakstud palgasumma väheneb kuni 15%.
Samal ajal on juba aasta alguses ilmnenud trendid, mis viitavad 2010. aastal
majanduskasvu taastumisele. Nendeks on tooraine ja kütusehindade langemine ning
tootjahinna langemine. Inflatsioon on järsult pidurdunud ja tarbijahindade
langus võib saabuda juba III kvartalis. Aasta lõpus on oodata krediiditingimuste
paranemist ja uute ettevõtete loomise kasvu. Siiski jääb ka aasta lõpukuudel
majanduskasv miinusesse.
Telekommunikatsiooniturg
Telekommunikatsioonisektoris on majanduskriisi mõjud väiksemad, kui majanduses
keskmiselt.
2008. aasta oli tervikuna telekommunikatsioonifirmadele edukas ja
turu kasv jätkus. Siiski ilmnes nõudluse vähenemist erasegmendis ja aasta lõpul
ka ärisegmendis.
Traditsioonilised telekommunikatsiooniteenused nagu telefonikõned on
majanduskeskkonnas toimuva suhtes vähetundlikud, nende tarbimine on autonoomne,
st. hinna ja tarbijate sissetulekutest vähesõltuvad. Traditsioonilised
sideteenused on aga oma kasvupotentsiaali Eestis ammendamas: tavatelefonide arv
on hakanud vähenema, lõppenud on ka mobiiliklientide arvukuse kasv.
Lairibaühenduste kasutajate arvu kasv on samuti aeglustumas ja majanduskasvu
jätkudes oleks turu küllastumine saabunud 2010. aastal.
Traditsiooniliste sideteenuste kasvu loomulikule aeglustumisele lisandub
majanduslanguse mõju, seega mängivad telekommunikatsiooniettevõtete tuludes üha
olulisemat rolli hoopis uued tegevusvaldkonnad. Klientidele ei ole enam oluline
mitte koju või kontorini ulatuv kõneside- või internetiühendus, vaid
telekommunikatsioon, mis avab juurdepääsu vajaliku informatsiooni ja
meelelahutuseni.
2009. aastal jätkub eraisikute ja ettevõtete tarbimise vähenemine ning suureneb
hinnasurve telekommunikatsiooniteenustele. Siiski jätkab mõõdukat kasvu kaabel-
ja digitaaltelevisiooni turg. Lisaks televisiooniteenustele pakutakse
klientidele videolaenutust, fotode üleslaadimist, mänge ja muid teenuseid.
Eesti on telekommunikatsiooniettevõtetele soodne pinnas uute väljundite
leidmiseks. Selle põhjuseks on tugev tehnikaalane haridus, valitsuse jätkuv
suund kujundada Eestist eesrindlik e-riik ja ka põhjamaine meelelaad, mis
eelistab tiheda näost-näkku suhtlemise asemel arvuti-, teleri- või
telefoniekraani vahendusel asju ajada. Arvuti- ja teise kirjaoskuse (info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia alane pädevus) leviku poolest kuulub Eesti nii
„uute” kui ka „vanade” Euroopa riikidega võrreldes kõige kiiremini arenenud
riikide hulka. Lairibavõrku ühendatud majapidamiste osakaalult kuulub Eesti
kindlalt Euroopa esikümnesse. Peaaegu kogu Eesti on kaetud kvaliteetse mobiilse
andmeside võrguga, alustatud on mobiil-TV arendamist.
2009. aastal on turul edukad need ettevõtted, kes suudavad muuta oma tegevuse
efektiivsemaks ja arendada uusi tehnoloogiaid ja teenuseid. Eesti
telekommunikatsiooniturul on 2009. aastal kõige tõenäolisem stsenaarium
„0-kasv“, mille korral ettevõtted suudavad uute teenuste arendamisega
kompenseerida traditsiooniliste teenuste vähenemist.
Eesti Telekom Grupp
Eesti Telekomi Grupi 2008. aasta majandustulemused olid ootuspärased. Kõige
suurema käibekasvu tõi lairiba teenuste segment - oma panuse andsid nii
kolmikpakettide arvu kui ka digiTV klientide arvu kasv. Mobiilside teenuste
segmendis kasvasid hästi mobiilside lepinguliste klientide arv ja mobiilsete
andmeside ühenduste arv. IT-teenuste segmendis kasvas enim IT-teenuste müük (sh.
IT koolitus).
Rõõmu teevad järgmised eelmisel aastal Grupi tegevussuundades aset leidnud
arengud:
Võrreldes 2007. aastaga on AS-i EMT lepinguliste klientide arv kasvanud 18
tuhande võrra, ulatudes 2008. aasta lõpu seisuga 487 tuhandeni. Mobiilsest
internetist saadavad tulud näitasid jätkuvalt kiiret kasvu, ületades eelmise
aasta tulusid poole võrra. Mitmekordistus ka edastatud andmemaht.
Elion on eesti suurim digitaalse televisiooniteenuse pakkuja ning on 2,5 aastaga
kujunenud suuruselt teiseks televisioonioperaatoriks turul. 2008. aastal kasvas
digiTV klientide arv 43%, ulatudes aasta lõpuks 82 500-ni. Elioni Interneti
püsiühenduste arv kasvas 2008. aastal 8% võrra, ulatudes aasta lõpuks
175 400-ni.
MicroLink Eesti omandas 2008. aasta oktoobris enamusosaluse (82,87%) IT
Koolituskeskuse OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse
kvaliteetse koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui
ka erinevate koostööprojektide partneritele. IT Koolituskeskuse kliendibaas ning
müügiüksused Lätis ja Leedus loovad kasvuks nendel turgudel suurepärased
võimalused.
2009. aastal peab Eesti Telekom Grupp peamisteks eesmärkideks kiiret kohanemist
makromajanduses ja konkurentsisituatsioonis ning kliendi- ja tulubaasi hoidmist
ning efektiivsuse kasvatamist.
Suhted regulaatoriga
Vastavalt Sideameti otsustele fikseeriti AS EMT-le, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2
Eesti AS-ile perioodiks 01.07.2006-30.06.2007 mobiiltelefonivõrkudes häälkõne
lõpetamise tasuks (sidumistasuks)
2,05 krooni minut ning perioodiks
01.07.2007-30.06.2008 sidumistasuks 1,66 krooni. Kuna Elisa
Eesti AS ja Tele2
Eesti AS vaidlustasid otsused kohtus ning esialgse õiguskaitse korras vastavate
haldusaktide kehtivus peatati, püsisid kõigi kolme mobiilioperaatori
sidumistasud kuni 05.11.2007 endisel, 2,50 krooni minut tasemel. 05.11.2007
jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega esialgne õiguskaitse tühistati
ning nimetatud kuupäevast kohustusid kõik kolm mobiilioperaatorit rakendama
sidumishinda tasemel 1,66 krooni. Tele2-e kohtuvaidlus Konkurentsiametiga lõppes
detsembri lõpul viimase kasuks. Elisa Eesti AS-i kohtuvaidlus jätkub, AS EMT
osaleb selles kolmanda isikuna. Perioodiks 01.07.2008-30.06.2009 kehtestas
Sideameti õigusjärglane Konkurentsiamet
AS-ile EMT, Elisa Eesti AS-ile ja Tele2
Eesti AS-ile oma mobiiltelefonivõrkudes häälkõne lõpetamise tasuks 1,37 krooni
minut.
05.12.2008 tegi Konkurentsiamet teatavaks uue turuanalüüsi tulemused, mille
kohaselt kavandatakse tunnistada olulise turujõuga ettevõtjaks oma
mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul lisaks AS-ile EMT, Elisa Eesti
AS-ile ja Tele2 Eesti AS-ile ka ProGroup Holding OÜ. Otsuse kavandi kohaselt
kohustatakse viidatud ettevõtjaid hinnakontrolli kohustuse raames rakendama
järgmise kolme aasta jooksul benchmark´il põhinevat Euroopa riikide keskmist
sidumistasu, mis teeb alates 01.07.2009 rakendatavaks maksimaalseks tariifiks
1,36 krooni minut.
Veebruaris lõpetas Konkurentsiamet menetluse Elioni kaebuses Elisa Eesti AS
telefonivõrgu kõrgete sidumishindade üle, mille tulemusena langetas Elisa kõne
alustamise tasu ligikaudu 0,04 krooni võrra.
Lähtudes Konkurentsiameti otsusest, mis põhines 2006. aasta kulukalkulatsioonil
alandas Elion alates 1. augustist 2008 vaskpaari rendi kuutasu 2 krooni võrra ja
valitud vaskpaari renditasu 3 krooni võrra, mis ei omanud olulist majanduslikku
mõju Elioni tulemustele.
Juulis lõpetas Konkurentsiamet menetluse Elioni püsiliini hulgiteenuse tasude
uurimisel ja kiitis kehtivad tasud heaks. Augustis kiitis Konkurentsiamet heaks
kõik Elioni kehtivad reguleeritud hinnad (sidumistasud, vaskpaarile juurdepääsu
tasud ning lairiba juurdepääsu tasud).
Lähtudes 2007. aasta kuluandmetest ja Konkurentsiameti nõuetest alandas Elion
alates 1.detsembrist 2008 veel vaskpaari rendi ja valitud vaskpaari rendi
kuutasu keskmiselt 3 krooni võrra ning lairiba juurdepääsu tasusid sõltuvalt
kiirusest 9-16% võrra. Hinnamuudatused ei oma olulist majanduslikku mõju Elioni
tulemustele.
Finantstulemused
2008. aasta lõikes on Eesti Telekom Grupi turuosad olnud stabiilsed. Head meelt
valmistasid nii mobiilside lepinguliste klientide ja mobiilsete andmeside
ühenduste arvu kasv kui ka kolmikpakettide ja digiTV klientide arvu kasv.
Võrreldes eelmise aastaga kasvas põhivara kulumieelne ärikasum.
Tulud, kulud, kasum
Eesti Telekom Grupi 2008. aasta konsolideeritud müügitulud ulatusid 6190 miljoni
kroonini, kahanedes 2007. aastaga võrreldes 1% (2007: 6261 miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendi 2008. aasta konsolideeritud käive ulatus 3682
miljoni kroonini, kahanedes 2007. aastaga võrreldes 6% (2007: 3904 miljonit
krooni). Kogutulude languse taga oli sidumishindade langusest tingitud
sidumistulude vähenemine, mida kompenseeris osaliselt võrku sisenevate
kõneminutite arvu mõningane kasv, mobiilse andmeside kasv ja allhanketeenuste
mahu kasv. Lisaks on 2008. aastal vähenenud telekommunikatsioonikaupade jae- ja
hulgimüügist saadavad tulud, mis on tingitud tarbijakäitumise muutusest
kallimate püsikaupade ostude edasilükkamise tõttu.
AS-i EMT kliendibaas oli 2008. aasta lõpus 14 tuhande võrra suurem võrreldes
aasta varasemaga, ulatudes 779 tuhande aktiivse SIM-kaardini (detsember 2007:
765 tuhat kaarti). Võrreldes aastatagusega on lepinguliste klientide arv
kasvanud 18 tuhande võrra, ulatudes 2008. aasta lõpu seisuga 487 tuhandeni,
samal ajal kui aktiivsete ettemaksega kaartide kasutajate arv on vähenenud
aastaga üle nelja tuhande võrra, jäädes 2008. aasta lõpuks 292 tuhande tasemele.
EMT hindab oma turuosa aktiivsete SIM-kaartide põhjal stabiilseks, 47%-le.
Hinnanguline aktiivsete kaartide penetratsioon (s. o. aktiivsete kaartide arv
elanikkonna kohta) Eestis on 121%. EMT klientide poolt algatatud kõneminutite
arvu kasv oli 1% võrreldes 2007. aastaga.
Mobiilsest internetist saadavad tulud näitasid jätkuvalt kiiret kasvu. 2008.
aastal ületasid AS EMT mobiilse andmeside tulud 2007. aasta tulusid poole võrra.
Samal ajal mitmekordistus edastatud andmemaht. AS-i EMT mobiilse andmeside
kasutajate arv oli 2008. aasta detsembris 168 tuhat, mis on aastatagusega
võrreldes 7 tuhande kasutaja võrra enam. Mobiilse andmeside populaarsuse kasvu
on tinginud 3G leviala kiire laienemine ja soodsate sülearvutite pakkumised koos
internetiühenduse teenusega. Enamus mobiilse andmeside kasutusest tehakse täna
juba 3G võrgus, mis võimaldab klientidel kasutada kvaliteetset ja kiiret ADSLi
lähedase kiirusega internetiühendust mugavamalt kontrollitavate kuludega. Kuna
EMT-l töötab ainsana Eestis EDGE andmeside kogu GSM levialas, siis uued
tugijaamade investeeringud olid aasta viimastel kuudel suunatud põhiliselt 3G
välis- ja siselevi laiendamiseks linnades. Samas jätkus endiselt pidev GSM võrgu
täiustamine.
AS EMT, nagu ka teiste Euroopa Ühenduse mobiilioperaatorite suhtes, kehtib
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, mille kohaselt alates 2007. aasta
septembrikuust ei tohi Euroopa Ühenduse piires tehtavate ning vastuvõetavate
kõnede minutitariifid ületada määrusega kehtestatud piirhindu. Lisaks jõustusid
kolmandas kvartalis rändlusteenuse allahindluslepingud, mis vähendavad
rändlusteenuse tasusid nii tuludes kui kuludes. Seetõttu on aasta kokkuvõttes
ligi 13% langenud rändlusteenuse klientidelt saadav tulu.
Lairiba teenuste segmendi 2008. aasta käive kasvas 10%, ulatudes 3280 miljoni
kroonini (2007:
2984 miljonit krooni). Enim suurenesid tulud allhanketeenuste
ja rahvusvaheliste sidumisteenuste müügist, mis kasvasid vastavalt 118% ja 55%.
Rahvusvaheliste sidumisteenuste tulude kasv tulenes peamiselt rahvusvaheliste
sisenevate kõnede minutimahu olulisest suurenemisest. Ka allhanketeenuste
müügitulu kasv oli seotud minutimahu kasvuga ja vahendatavate allteenuste mahu
suurenemisega. Kolmandaks suuremaks tulude kasvuvaldkonnaks oli
komplekslahenduste müük, mis suurenes aastaga 27%. Aktiivsed turunduskampaaniad
ja klientide andmemahtude üldine kasv on edukalt toetanud äriklientide ühenduste
üleminekut suurematele kiirustele, mis on omakorda suurendanud
komplekslahenduste tulukust.
Tulenevalt komplekslahenduste mahu olulisest kasvust langesid tulud kõneside- ja
internetiühenduste üksiktoodete kuutasudest aastaga vastavalt 10% ja 14% võrra.
Samas ületab komplekslahenduste müügist teenitud tulu nimetatud langust
märkimisväärselt. Minutimahtude vähenemise tõttu langesid lairiba teenuste
segmendi kõneteenuste tulud aastaga 6,5% võrra.
Elioni interneti püsiühenduse klientide koguarv kasvas 2008. aastal 12,3 tuhande
ühenduse võrra, ulatudes detsembri lõpuks 175,4 tuhandeni (31. detsember 2007:
163,1 tuhat). Lisaks komplekslahenduste müügile on püsiühenduste kasvu toetanud
ka Külatee 3 jätkuprojekti raames veebruaris valminud WiMAX tugijaamad Võrumaal,
Pärnumaal ja Raplamaal. Ettevõtja hindab oma turuosaks eraklientide püsiühenduse
põhjal 54%.
Aktiivsete turunduskampaaniate tulemusena kasvas Elioni kolmikpakettide
kasutajate arv aastaga 22,6 tuhande võrra, ulatudes 31. detsembri seisuga 76,1
tuhandeni (31. detsember 2007: 53,5 tuhat). Aasta lõpuks oli Elionil 82,5 tuhat
IP- ja kaabeltelevisiooni klienti (31. detsember 2007: 57,7 tuhat). Elioni
hinnangul suurenes ettevõtja turuosa Eesti kaabelleviturul aasta lõpuks 26%-ni
(31. detsember 2007: 19%), mis annab nimetatud turul absoluutväärtuses suurima
kasvu 2008. aastal.
Alates sügisest pakub Elion ainsa televisiooniteenuse pakkujana Eestis oma
digiTV-d täies mahus ka vene keeles. Kõik Elioni digiTV menüüd, vene
telekanalite ning enimvaadatavate Eesti ja rahvusvaheliste kanalite saatekavad,
ekraaniteated ning filmide tutvustused videolaenutuses on lisaks eesti keelele
kättesaadavad ka vene keeles. Samuti lisandusid sügisest digiTV videolaenutusse
mitmed nimekad Vene filmid. Uuenduste eesmärk oli muuta digiTV vene keelt
kõnelevatele klientidele kasutajasõbralikumaks ning pakkuda võimalikult
mitmekesist meelelahutust.
2008. aastal Elioni kaugvideolaenutuse teenuse raames läbi viidud tasuta filmide
turunduskampaaniad hoogustasid oluliselt ka tasuliste filmide laenutust.
Võrreldes varasema aastaga suurenesid Elioni videolaenutuse tulud 2008. aastal
172%.
Alates detsembrist pakub Elion esimesena Eestis oma internetipõhises digiTV-s
uue sisuteenusena ajaviitemänge, mida on võimalik tellida igaüht eraldi või
kuutasuliste teemapakettidena.
2008. aasta lõpuks ulatus Elioni aktiivsete kõneliideste arv 469 tuhandeni (31.
detsember 2007:
482 tuhat liidest), püsides aasta jooksul stabiilselt samal
tasemel. 2008. aastal keskendus Elion eelkõige IP-põhiste kõnesideühenduste ja
-lahenduste arendamisele ning pakkumisele. IP-põhiste Centrex kõnesidelühenduste
arv kasvas aastaga enam kui 50%. Lisaks alustati aasta teisel poolel uue
teenusena WiMAX traadita interneti piirkondades internetiühendusel põhinevat
Ärikliendi VOIP kõneteenuse pakkumist.
Elion hindab oma turuosa fikseeritud võrgus algatatud kõneminutitest
80,5%-liseks (detsember 2007: 81%). Turuosa kohalike kõnede minutitest on 82%
(detsember 2007: 83%), rahvusvaheliste kõnede minutitest 66% (detsember 2007:
64%) ning mobiiltelefonidele tehtavate kõnede minutitest 71% (detsember 2007:
72%).
Eesti majanduse üldise jaemüügi aeglustumise tulemusena kahanes Elion grupi
telekommunikatsiooni- ja IT-kaupade jaemüük 2008. aastal varasema aastaga
võrreldes 15% võrra.
Mai lõpus liideti Elion Ettevõtted AS-iga Elioni 100%-lise osalusega
tütarettevõtja OÜ Viru Net. Viru Net oli Ida-Virumaa juhtiv internetiteenuste
pakkuja, spetsialiseerudes teenuse pakkumisele korrusmajades. Kahe ettevõtte
ühendamisel alustas Elion korrusmaja interneti laiema tutvustus- ja
arenguprogrammiga Ida-Virumaal, liites Viru Neti kliendisegmendi tundmise ja
selle piirkonna pikaajalised kogemused ning Elioni süsteemse lähenemise,
kvaliteedi ja laia tooteportfelli.
IT-teenuste segmendi konsolideeritud müügitulu ulatus 2008. aastal 371 miljoni
kroonini (2007:
365 miljonit krooni). IT-teenuste segmendi 2008. aasta andmed
sisaldavad 2008. aasta oktoobris omandatud IT Koolituskeskuse OÜ grupi
ettevõtete konsolideeritud andmeid alates 01.11.2008. Võrreldes eelmise aastaga
suurenes müügitulu 1,5%, seejuures IT teenuste (sh. IT koolitus) osas kasvas
müügitulu 8,8% ja IT-kaupade osas vähenes 5,2% võrra.
MicroLink Eestile oli 2008. aasta üheks oluliseks sündmuseks kolimine Ülemiste
tehnoloogialinnakusse, kus ettevõttel valmisid uued töötajasõbralikud
kontoriruumid. Ligikaudu
150 ruutmeetrile luuakse Eestis ainulaadset
infotehnoloogia demokeskust, kus MicroLink koos teiste IT firmadega loob
võimaluse näidata nii Eesti ettevõtetele kui ka väliskülalistele erinevate
infotehnoloogiliste lahendust toimimist praktikas ning saab seeläbi võimaluse
edendada eksporti.
MicroLink Eesti omandas 2008. aasta oktoobris enamusosaluse (82,87%) IT
Koolituskeskuse OÜ-s. Koolitusfirma omamine annab MicroLinkile võimaluse
kvaliteetse koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumiseks nii klientidele kui
ka erinevate koostööprojektide partneritele. Samuti on ettevõttel eesmärk hakata
oma teenuseid taas pakkuma kõigis kolmes Balti riigis. IT Koolituskeskuse
kliendibaas ning müügiüksused Lätis ja Leedus loovad kasvuks nendel turgudel
suurepärased võimalused.
Infrastruktuurilahenduste osas võideti järgmised suuremad hanked: Haigekassa
ning Kaitseministeeriumi serverid, Sotsiaalministeeriumi e-tervise projekti
kettamassiiv, Eesti Energia olemasoleva kettamassiivi laiendus,
Justiitsministeeriumi lauaarvutite hange, RIA serverid jt.
2008. aasta
kolmandas kvartalis tunnistati edukaks SA Tiigrihüppe poolt korraldatud hange
„Sülearvutid õpetajatele“. Hanke raames tarniti sülearvutid ligi 4100 õpetajale.
Tehingu maht oli rohkem kui 34 miljonit krooni. AS MicroLink Eesti projekteeris
ja tarnis tehnoloogilise lahenduse Tartu Ülikooli Teadusarvutuste Keskuse jaoks
loodud suure arvutusvõimsusega serverifarmile. Hanke juures hinnati eelkõige
parimat energiatarbe ning arvutusvõimsuse suhet. Uue infrastruktuuri lahendusena
hakkas MicroLink vahendama Apple'i arvuteid ja pakkuma neile tehnilist tuge.
MicroLinki sai Apple'i ametliku partneri tiitli ja toodete edasimüügi õigused.
2008. aastal kaks suurimat võidetud riigihanget püsiteenuste osutamisel olid
Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud digiretsepti majutuskeskkonna teenuse
ostmise hange (teenuse osutamine nelja aasta jooksul, kogumaksumusega 35,4 milj
krooni) ja Tallinna Linnaplaneeringute Ameti pool korraldatud planeeringute
registri majutusteenuse hange (teenuse osutamine kolme aasta jooksul,
kogumaksumusega 2 miljonit krooni). AS MicroLink Eesti võitis 2008. aasta
neljandas kvartalis ka kolm Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud
infosüsteemide majutuse hanget, mille raames MicroLink majutab ja haldab töötuna
ja tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise ning
ravimikäsitlejate registreid, samuti teeb Eesti Sotsiaalkindlustusameti
infosüsteemi platvormi administreerimistöid. Äramärkimist väärivad veel
kesksüsteemide ja töökohaarvutite haldus Empower Eestis ja Trust Medias ning
Kultuuriministeeriumi infosüsteemi URRAM ja Erametsakeskuse infosüsteemide
majutamine.
Projektiäris oli 2008. aasta olulisemad tegemised seotud e-tervise projekti
töödega (patsiendiportaal, digipilt ja digiretsept). MicroLink oli peatöövõtjaks
digipildi ja digiretsepti lahenduste puhul ning Patsiendiportaali loojaks
digitaalse terviseloo projekti raames. 2008. aasta arendustööd nimetatud
süsteemidega on lõpetatud, 2009. aastal võetakse need aktiivsesse kasutusse.
2008. aasta tähtsamate projektide hulka kuulusid veel dokumendihalduse
(Livelink) ja Service Desk tarkvara juurutamine Eesti Postis, Livelinki juurutus
Maksu- ja Tolliametis, identiteedihaldus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning KUNDE
infosüsteemi edasiarendus Statistikaametis. Eesti Postis ja Põhja-Eesti
Regionaalhaiglas jätkuvad tööd ka 2009. aastal, samuti jätkub neljandas
kvartalis alustatud Ergo Kindlustuse arhiveerimislahenduse projekt.
Eesti Telekom Grupi tegevuskulud kahanesid 2008. aastal 2% võrra ulatudes
3865 miljoni kroonini
(2007: 3947 miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendi tegevuskulud vähenesid 2007. aastaga võrreldes 8%,
ulatudes
2277 miljoni kroonini (2007: 2463 miljonit krooni). Enim on vähenenud
sidumishindade langusest tingitud sidumiskulud. Samuti on vähenenud jae- ja
hulgikaubandusega seotud tegevuskulud, mis on kooskõlas kaubanduse müügikäibe
langusega.
Lairiba teenuste segmendi tegevuskulud kasvasid 2008. aastal 12%, ulatudes 2366
miljoni kroonini (2007: 2115 miljonit krooni). Tegevuskulude kasvust 60% tulenes
otseselt teenuste müügimahu suurenemisest põhjustatud otsemüügikulude kasvust.
Teiseks peamiseks tegevuskulude kasvuteguriks olid personalikulud, mis
suurenesid eelmise aastaga võrreldes 9%. Kulude kasvust 13% olid samuti seotud
efektiivsusprojektide ning võrguressursi ja teenuste kvaliteedi parendamiseks
tehtud muude ühekordsete kulutustega. Lairiba teenuste segmendi lootusetu
debitoorse võlgnevuse kulu suurenes aastaga 3,5 korda (16,5 miljoni krooni
võrra).
IT-teenuste segmendi konsolideeritud tegevuskulud kasvasid 2008. aastal
võrreldes eelmise aastaga 2%, ulatudes 351 miljoni kroonini (2007: 343 miljonit
krooni). Tööjõukulud kasvasid 2008. aastal võrreldes eelmise aastaga 9,5% ja
muud tegevuskulud 29,3%. 2008. aasta tegevuskulusid mõjutas
IT Koolituskeskuse
konsolideerimisega kaasnenud kulude lisandumine, samuti MicroLink Eesti uude
kontoriruumi kolimisega kaasnenud ühekordsed kulud.
Eesti Telekom Grupi ärikasum enne põhivara amortisatsioonikulu oli 2008. aastal
2348 miljonit krooni (2007: 2336 miljonit krooni), suurenedes eelmise aastaga 1%
võrra. Mobiilside teenuste segmendi põhivara amortisatsioonikulu eelne ärikasum
kasvas 2007. aastaga võrreldes 2% ulatudes 1414 miljoni kroonini (2007: 1387
miljonit krooni). Seoses telekommunikatsioonioperaatorite vahelise
sidumishindade langusega ja madalama kasumlikkusega kaubanduse osatähtsuse
vähenemisega, on aasta kokkuvõttes kasvanud tegevuskasumi marginaal. Samal ajal
oli 2007. aasta kasumimarginaal negatiivselt mõjutatud ühekordsest eraldisest
summas 62 miljonit krooni. Lairiba teenuste segmendi kulumieelne ärikasum
suurenes 2008. aastal 5% võrra, ulatudes 928 miljoni kroonini (2007:
882
miljonit krooni). IT-teenuste segmendi ärikasum enne põhivara
amortisatsioonikulu ulatus
2008. aastal 21 miljoni kroonini (2007: 24 miljonit
krooni). Eesti Telekom Grupi põhivara amortisatsioonikulu eelse ärikasumi
marginaal on aastaga veidi tõusnud, ulatudes 2008. aastal
37,9%-ni (2007: 37,3%
).
Eesti Telekom Grupi amortisatsioonikulu oli 2008. aastal 575 miljonit krooni
(2007: 496 miljonit krooni).
Eesti Telekom Grupp teenis lõppenud aastal ärikasumit 1773 miljonit krooni
kahanedes 2007. aastaga võrreldes 4% (2007: 1840 miljonit krooni).
2008. aastal maksis AS Eesti Telekom oma aktsionäridele rekordiliselt suuri
dividende 10,50 krooni aktsia kohta (2007: 9,50 krooni aktsita kohta).
Dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks moodustas 386 miljonit krooni (2007:
371 miljonit krooni).
Eesti Telekom Grupp teenis 2008. aastal puhaskasumit 1438 miljonit krooni (2007:
1512 miljonit krooni). Tulu aktsia kohta ulatus 10,40 kroonini (2007: 10,91
krooni).
Investeeringud
Eesti Telekom Grupp investeeris 2008. aasta jooksul materiaalsesse ja
immateriaalsesse põhivarasse 755 miljonit krooni (2007: 863 miljonit krooni).
Mobiilside teenuste segmendi investeeringud olid 2008. aastal kokku 297 miljonit
krooni, vähenedes aasta varasemaga võrreldes 10% (2007: 330 miljonit krooni).
Mobiilsides oli lisaks pidevale GSM-võrgu arendusele arenguprioriteediks kiiret
mobiilset andmesidet toetavate tehnoloogiate rakendamine.
Lairiba teenuste segmendi 12 kuu investeeringud põhivarasse ulatusid 428 miljoni
kroonini (2007:
513 miljonit krooni). Valdav osa kapitalimahutustest tehti
võrguressursi arendamiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ning interneti
püsiühenduste ja digiTV kättesaadavuse suurendamiseks.
2008. aasta esimeses kvartalis valmis Elionil Amsterdamis rahvusvaheline
võrgusõlm, mis loodi tulenevalt vajadusest tõsta Londoni ja Frankfurdi ühenduste
töökindlust. Amsterdami võrgusõlme rajamine võimaldab Elionil paremini jaotada
võrguliiklust erinevate välisühenduste vahel ning pakkuda klientidele järjest
kiiremat ligipääsu erinevatele internetivõrkudele. Uus võrgusõlm võimaldab
arendada ka Elioni kõneside võrku. Lisaks Amsterdami võrgusõlmele on Elionil
rahvusvahelised võrgusõlmed ka Londonis, Frankfurdis, Helsingis (kaks), Riias
(kaks), Vilniuses,
St. Peterburgis ja Moskvas.
IT-teenuste segment investeeris 2008. aastal 30 miljonit krooni (2007: 33
miljonit krooni), valdavalt teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri
laiendamisse.
2009. aastal on plaanis säilitada investeeringud eelmise aasta tasemel.
Investeeringud lähevad jätkuvalt mobiilse andmeside (3,5G) võrgu ehitusse ja
Elioni lairiba võrgu arendusse.
Bilanss ja rahavood
Eesti Telekom Grupi bilansimaht oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga 4999
miljonit krooni
(31. detsember 2007: 5023 miljonit krooni). Aasta algusega
võrreldes on 175 miljoni krooni võrra kasvanud põhivara, mille jääk aasta lõpus
ulatus 2925 miljoni kroonini (31. detsember 2007:
2750 miljonit krooni).
Põhivara kasv on tulenenud peamiselt Grupi ettevõtete investeeringutest. Grupi
käibevara on aastaga kahanenud 198 miljoni krooni võrra, ulatudes detsembrikuu
lõpus 2075 miljoni kroonini (31. detsember 2007: 2273 miljonit krooni). Raha ja
raha ekvivalentide ning lühiajaliste finantsinvesteeringute jääk on kahanenud
228 miljoni krooni võrra ja seda seoses 138 miljoni krooni võrra suurema
dividendimaksega, dividendidelt tasutud tulumaksuga ning tehtud
investeeringutega.
Eesti Telekom Grupi omakapital oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga 4295
miljonit krooni, mis on
19 miljonit krooni vähem kui 2007. aasta lõpus (31.
detsember 2007: 4314 miljonit krooni). Omakapital on vähenenud seoses
dividendide väljamaksmisega.
Grupil oli detsembri lõpu seisuga pikaajalisi kohustusi 33 miljonit krooni (31.
detsember 2007:
25 miljonit krooni) ja lühiajalisi võlakohustusi 671 miljonit
krooni (31. detsember 2007: 683 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi netovõlg
(vt definitsioon lk 21) oli aasta lõpus -853 miljonit krooni ja netovõla suhe
omakapitali -20% (31. detsember 2007: -1087 miljonit krooni ja -25%).
Eesti Telekom Grupi 2008. aasta äritegevuse rahavoog oli 1983 miljonit krooni
(2007: 1902 miljonit krooni). Grupi rahavoog investeerimistegevusse oli 568
miljonit krooni (2007: 518 miljonit krooni). Rahavoog materiaalse ja
immateriaalse põhivara soetamisse oli 2008. aastal 743 miljonit krooni (2007:
861 miljonit krooni). Eesti Telekom Grupi finantseerimistegevuse rahavoog oli
2008. aastal 1449 miljonit krooni (2007: 1311 miljonit krooni), millest enamus
kasutati dividendide maksmiseks.
Personal
Eesti Telekom Grupi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli
2371 (31. detsember 2007: 2398). Töötajate keskmine arv 2008. aastal oli 2341
(2007. aasta: 2327).
Mobiilside teenuste segmendi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli
600 (31. detsember 2007: 597).
Lairiba teenuste segmendi töötajate arv 2008. aasta 31. detsembri seisuga oli
1465. Võrreldes
2007. aasta lõpuga vähenes segmendi töötajate arv 68 võrra
(2007: 1533). Töötajate arvu kahanemine on seotud tööde ümberkorraldusega ja
tegevuste efektiivistamisega grupis.
IT-teenuste segmendi töötajate arv 31. detsembri 2008 seisuga oli 286 (31.
detsember 2007: 261).
Eesti Telekom Grupi töötajatele makstud töötasude kogusumma oli 2008. aastal 625
miljonit krooni (2007: 569 miljonit krooni). Mobiilside teenuste segmendis
maksti töötajatele 168 miljonit krooni (2007: 153 miljonit krooni). Lairiba
teenuste segmendis maksti töötajatele 359 miljonit krooni (2007: 327 miljonit
krooni). IT-teenuste segmendis maksti töötajatele 83 miljonit krooni (2007: 76
miljonit krooni).
Eesti Telekom Grupi tegev- ja kõrgemasse juhtkonda kuulus 31. detsembri 2008.
aasta seisuga
49 inimest (31. detsember 2007: 52 inimest). Tegev- ja kõrgema
juhtkonna töötasudeks arvestati
2008. aasta jooksul 50 miljonit krooni (2007:
57 miljonit krooni).
Aktsiakapitali struktuur ja aktsiate võõrandamispiirangud
AS Eesti Telekom („Eesti Telekom“) aktsiakapital on jaotatud nimelisteks
üheliigilisteks aktsiateks nimiväärtusega kümme (10) krooni iga aktsia. Eesti
Telekomi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Iga aktsia annab selle omanikule
aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle ja õiguse osaleda aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja Eesti Telekomi lõpetamisel allesjäänud vara
jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ettenähtud õigused. Eesti Telekomi
aktsiakapital ei sisalda väärtpabereid, millega ei ole lubatud kaubelda
lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul.
Eesti Telekomi põhikiri ei näe ette piiranguid aktsiate võõrandamisele.
Eesti Telekom ei ole aktsionäridega sõlminud ja Eesti Telekomi juhatusele ei ole
teada aktsionäride vahel sõlmitud lepinguid väärtpaberite võõrandamise
piiramiseks.
Seisuga 31.12.2008 on Eesti Telekomis oluline osalus järgmistel aktsionäridel:
Baltic Tele Aktiebolag (60,12%) ja Eesti Vabariik läbi Rahandusministeeriumi
(24,17%).
Eesti Telekomil ei ole spetsiifilisi kontrolliõigusi andvaid väärtpabereid.
Eesti Telekom ei rakenda töötajate osalusskeeme.
Eesti Telekomi juhatusele ei ole teada Eesti Telekomi aktsionäride vahelisi
hääleõigust käsitlevaid kokkuleppeid. Eesti Telekomi põhikirja hääleõiguse
regulatsioonis ei ole võrreldes seadusega erisusi. Eesti Telekomi aktsionärid ei
oma eelisaktsiaid.
Juhtimine
Juhatuse liikmete valimine. Eesti Telekomi juhatus koosneb kahest (2) kuni
viiest (5) liikmest vastavalt Eesti Telekomi nõukogu otsusele. Põhikirja
kohaselt valitakse juhatuse liikmed nõukogu poolt kolmeks (3) aastaks, kui
nõukogu ei otsusta teisiti. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme
ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikmed peavad olema Eesti
residendid. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek.
Nõukogu määrab juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees on
Eesti Telekomi peadirektoriks. Nõukogu otsustab juhatuse liikmete ja
peadirektori vahelise tööjaotuse.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne
ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või
põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Äriregistrisse kantud juhatuse liikme
ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata äriregistri pidajale.
Juhatuse liikmete määramine. Mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme
asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku
nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue
juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on
õigus aktsiaseltsi arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule,
mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.
Juhatuse liikmete tagasiastumine. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda
mõjuval põhjusel, teatades sellest nõukogule, selle võimatuse korral esitades
asjakohase avalduse äriregistri pidajale.
Juhatuse liikmete tagasikutsumine. Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused
ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
Juhatuse liikme volituste lõppemise või juhatuse uue liikme registrisse kandmise
avaldusele kirjutab alla nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik.
Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.
Põhikirja muutmine on Eesti Telekomi aktsionäride üldkoosoleku pädevuses.
Põhikirja muutmise otsus on üldkoosoleku poolt vastu võetud, kui selle poolt on
antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus
jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse.
Eesti Telekomi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib
aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest
korraldustest. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, kuid nõusoleku puudumine
ei muuda tehtud tehinguid kehtetuks.
Eesti Telekomi esindab ja Eesti Telekomi nimel kirjutab dokumentidele alla
juhatuse esimees üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.
Aktsiate emiteerimine ja oma aktsiate tagasiostmine
Eesti Telekomi juhatuse liikmetel ei ole volitusi emiteerida aktsiaid, vaid see
pädevus kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse. Eesti Telekomi juhatus võib
Eesti Telekomi esindada tehingus, millega omandatakse Eesti Telekomi oma
aktsiaid
üldkoosoleku otsusel, kui:
see on toimunud viie aasta jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest, millega
on määratud aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimused ja tähtaeg
ning aktsiate eest tasutavad summad, ja
aktsiaseltsile kuuluvate või tagatiseks võetud aktsiate nimiväärtuste summa ei
ületa 1/10 aktsiakapitalist ja
aktsiate omandamine ei too kaasa netovara vähenemist alla aktsiakapitali ja
reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest
või põhikirjast tulenevalt;
nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik
aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul
tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest;
eespool nimetatud piiranguteta, kui aktsiad omandatakse pärimisega.
22. mail 2008. a toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek andis Eesti
Telekomile õiguse viie aasta jooksul otsuse vastuvõtmisest (s.o kuni 22. maini
2013.a) omandada Eesti Telekom aktsiaid selliselt, et Eesti Telekomile kuuluvate
oma aktsiate nimiväärtuste summa ei ületa seadusega lubatud piiri (s.o 10%) ning
aktsia eest tasutav summa ei ole väiksem kui aktsia nimiväärtus ega suurem kui
aktsia omandamise päeval Tallinna Börsil aktsiaga tehtud viimase iseseisva
tehingu hind või väljendatud kõrgeim kehtiv sõltumatu ostupakkumine. Eesti
Telekom võib tasuda nimetatud aktsiate eest seltsi varast, mis ületab
aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi. Igakordselt omandatavate aktsiate
arv määratakse enne igakordset ostutehingut Eesti Telekomi nõukogu otsusega.
Ülevõtmispakkumiste mõju
Eesti Telekom ei ole juhatuse või töötajatega sõlminud kokkuleppeid, milles
sätestatakse hüvitised ülevõtmispakkumise puhul.
Eesti Telekom ei ole sõlminud kokkuleppeid, mis jõustuvad, muutuvad või
lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19.
peatükis sätestatule saavutab Eesti Telekomi üle valitseva mõju teine isik.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist järgib AS Eesti Telekom (“Eesti Telekom”) oma
tegevuses Eesti Hea Ühingujuhtimise Tava (“Tava”) juhiseid. Käesolev aruanne
kirjeldab Eesti Telekomi juhtimist
2008. aastal ning selle vastavust Tava
juhistele. Endale teadaolevalt järgis Eesti Telekom 2008. aastal Tava juhiseid,
välja arvatud, kui käesolevas aruandes pole märgitud teisiti.
Eesti Telekom
Eesti Telekom on Eesti Vabariigis registreeritud aktsiaselts aadressiga Valge
16, 19095 Tallinn, ning registrikoodiga 10234957. Eesti Telekomi
aktsiakapitaliks 2008. aastal oli 1 379 545 280 krooni, mis jaguneb ühte liiki
registreeritud aktsiateks nimiväärtusega 10 krooni. Eesti Telekomi aktsiad on
noteeritud Tallinna Börsi põhinimekirjas (Balti Põhinimekiri), lühinimega ETLAT.
Eesti Telekomi aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
Eesti Telekomil on umbes 4000 aktsionäri. Lisaks on Eesti Telekomi aktsiate
hoidmistunnistused (GDR) noteeritud Londoni Väärtpaberibörsi (London Stock
Exchange) põhinimekirjas (Main Market), lühinimega EETD. Iga Eesti Telekomi GDR
esindab kolme Eesti Telekomi aktsiat.
Üldkoosolek
Eesti Telekomi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud
on korralised ja erakorralised. Üldkoosoleku pädevus on paika pandud Eesti
äriseadustikuga ja Eesti Telekomi põhikirjaga (põhikirjaga on võimalik tutvuda
Eesti Telekomi veebileheküljel www.telekom.ee). Üldkoosoleku pädevusse kuulub
muuhulgas Eesti Telekomi põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine,
kasumi jaotamine ja nõukogu liikmete valimine.
Aktsionäride õiguste teostamine
Iga Eesti Telekomi aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle ning aktsionär võib
üldkoosolekust osa võtta ja koosolekul hääletada isiklikult või esindaja
vahendusel. Üldjuhul on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle
poole aktsiatega esindatud häältest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui
selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, välja arvatud
teatud otsused
(nt põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja
vähendamine, vahetusvõlakirjade väljalaskmine ning Eesti Telekomi ühinemine,
jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine), mille puhul on otsus vastu võetud,
kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
2008. aastal toimus aktsionäride korraline üldkoosolek 22. mail. Koosolek
kinnitas 2007. aasta majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku,
kinnitas Eesti Telekomi aktsiate tagasiostu optsiooni tingimused, kutsus tagasi
ja valis Eesti Telekomi nõukogu liikmed, kinnitas nõukogu liikmete tasustamise
korra, valis Eesti Telekomi audiitori 2008. majandusaastaks ning kinnitas
audiitorteenuste eest tasumise korra, otsustades, et audiitorteenuste teostamine
ja teenuste eest tasumine toimub audiitorfirmaga sõlmitava lepingu alusel.
Korralisel üldkoosolekul oli kohal 87,25% aktsiatega esindatud häältest ja
üldkoosolek oli seega pädev otsuseid vastu võtma.
2008. aasta 26. juunil toimus Eesti Telekomi aktsionäri Baltic Tele AB taotluse
alusel erakorraline aktsionäride üldkoosolek, mis kutsus tagasi üks Eesti
Telekomi nõukogu liikme ning valis tema asemele ühe uue liikme. Nõukogu liikme
tagasikutsumine oli seotud tema tööülesannete muutmisega Baltic Tele AB
emaettevõtja TeliaSonera AB kontsernis, mis raskendanuks nõukogu liikme
ülesannete täitmist. Üldkoosolekul oli kohal 84,69% aktsiatega esindatud
häältest ning seega oli üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma.
Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave
Üldkoosoleku toimumisest teatab Eesti Telekomi juhatus ette vähemalt kolm
nädalat korralise koosoleku puhul ning vähemalt ühe nädala erakorralise
koosoleku puhul, avaldades vastava teate vähemalt ühes Eesti Vabariigi
üleriigilise levikuga päevalehes.
2008. aasta korralise üldkoosoleku teade ilmus 24. aprillil 2008 ajalehes
“Postimees” ja 23. aprillil 2008 Tallinna Börsi infosüsteemi vahendusel. 2008.
aasta 26. juuni erakorralise üldkoosoleku teade ilmus 16. juunil 2008 nii
ajalehes “Postimees” kui ka Tallinna Börsi infosüsteemi vahendusel. Nimetatud
teadetes esitatud üldkoosolekute päevakordade kohta ei esitatud küsimusi ega
tehtud täiendavaid ettepanekuid.
Seega järgiti 2008. aasta Eesti Telekomi üldkoosolekute osas Tava juhiseid,
välja arvatud Tava punktis 1.3.2. ja 1.3.3. sätestatud juhised. Tava punkti
1.3.2 kohaselt osalevad üldkoosolekul nõukogu liikme kandidaadid, kes ei ole
varem emitendi nõukogu liikmeks olnud. 2008. aasta erakorralisel üldkoosolekul
ei osalenud nõukogu liikme kandidaat Björn Lindegren seoses Eesti Telekomiga
mitteseotud töökohustuste täitmisega. Tava punkti 1.3.3. alusel teeb emitent
vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga
kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite
kaudu. Eesti Telekom on seisukohal, et antud Tava punkti järgimine on liiga
kulukas ja ei leiaks aktsionäride poolt piisavalt kasutust.
Nõukogu
Ülesanded
Nõukogu kavandab Eesti Telekomi tegevust, valib juhatuse liikmed ja teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt Eesti Telekomi põhikirjale
otsustab nõukogu küsimusi ettevõtja tegevuse suhtes olulist tähendust omavates
valdkondades ja küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku ainupädevuses seaduse või
põhikirja kohaselt ning mis väljuvad ettevõtja igapäevase majandustegevuse
raamest (nt eelarvete ja äriplaanide kinnitamine, Eesti Telekomi ja selle Grupi
organisatsiooniliste küsimuste lahendamine jmt).
Koosseis ja tasu
Põhikirja kohaselt koosneb Eesti Telekomi nõukogu kuuest kuni kümnest liikmest,
kes valitakse ametisse üldkoosoleku poolt kaheaastaseks tähtajaks. Kuni 22.
maini 2008 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised isikud: Anders Gylder,
Lars Gunnar Klasson, Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats Salomonsson, Aare Tark ja
Jüri Raatma. Alates 22. maist 2008 kuulusid Eesti Telekomi nõukogusse järgmised
isikud: Anders Gylder, Lars Gunnar Klasson, Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats
Salomonsson, Aare Tark ja Jüri Raatma. 2008. aasta 26. juunil toimunud Eesti
Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul kutsuti Anders Gylder tagasi
ning tema asemele valiti Björn Lindegren.
Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Jörgen Latte, Tarmo Porgand, Mats
Salomonsson, Aare Tark, Jüri Raatma ja Lars Klasson 22. mail 2009 ning Björn
Lindegren 26. juunil 2010.
Järgmised nõukogu liikmed on seotud Eesti Telekomi kontrolliva Rootsi äriühingu
TeliaSonera AB-ga: Lars Klassen, Björn Lindegren, Jörgen Latte, Mats
Salomonsson. Nõukogu liige Aare Tark on olnud enda kontrollitava äriühingu kaudu
olnud ärilistes sidemetes (õigusteenuse osutamine) Eesti Telekomiga, kuid
teenuse osutaja ei ole saanud nimetatud teenuse eest olulisel määral tasu ning
seega saab Aare Tark'a lugeda sõltumatuks nõukogu liikmeks.
Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe. 2008. aastal tegutses
nõukogu esimehena Mats Salomonsson.
Nõukogu liikmete töö tasustamine on toimunud vastavalt aktsionäride korraliste
üldkoosoleku otsusele. Kuni 22 mai 2008 oli nõukogu esimehe tasu 20000 krooni
kuus ja nõukogu liikme tasu
9000 krooni kuus. 22. mai 2008 toimunud korralise
üldkoosoleku otsusega suurendati nõukogu liikme tasu 11000 kroonini kuus,
nõukogu esimehe tasu jäeti muutmata. Lisaks tasule kompenseeriti nõukogu
liikmetele vastavalt esitatud taotlustele nõukogu liikme kohustuste täitmisega
kaasnevad tegelikud kulud.
Tegevus
Eesti Telekomi nõukogu lähtub oma töökorralduses (nõukogu asukoht, koosolekud,
otsused, protokollid) enda poolt kinnitatud Nõukogu reglemendist. 2008. aastal
pidas nõukogu 7 koosolekut. Juhatus esitas nõukogule regulaarselt ülevaateid
Eesti Telekom Grupi majandustegevusest ja finantsseisundist. Nõukogule anti
ülevaade auditikomitees ja tasustamise ja ametisse nimetamise komitees arutatud
teemadest, sh sise- ja välisaudiitorite poolt läbiviidud auditeerimiste
tulemustest. 2008. aasta jooksul kinnitas nõukogu 2007. aasta majandusaasta
aruande, Eesti Telekom Grupi tippjuhtide 2007. aasta motivatsioonisüsteemi
tulemused, Grupi 2009. aasta eelarve ning Grupi tippjuhtide
motivatsioonisüsteemi 2009. aastaks, määras aktsionäride üldkoosolekute
päevakorrad ja kiitis heaks IT Koolituskeskuse OÜ omandamise AS Microlink Eesti
poolt.
Kõik Eesti Telekomi nõukogu liikmed osalesid 2008. aastal enam kui pooltel
nõukogu koosolekutel.
Huvide konflikt
Vastavalt seadusele ja põhikirjale kuulub nõukogu liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse, lisaks ei või
nõukogu liige ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Eesti
Telekomiga. Nõukogu liikmed ei ole käesoleva aruande koostamiseni teavitanud
Eesti Telekomi juhatust ühestki huvide konflikti olukorrast 2008. aastal.
Seega järgiti 2008. aastal Eesti Telekomi nõukogu töös Tava juhiseid.
Juhatus
Ülesanded
Juhatus on Eesti Telekomi juhtimisorgan, mis tegeleb igapäevase äritegevuse
juhtimise ja Eesti Telekomi esindamisega. Eesti Telekomi võib kõigis
õigustoimingutes esindada Valdo Kalm üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt.
Eesti Telekomi eesmärkide saavutamiseks analüüsib juhatus Eesti Telekomi
tegevuste ja finantseesmärkidega seotud riske. Eesti Telekomi juhatus on
kehtestanud oma otsusega Eesti Telekom Grupi siseteabe hoidmise reeglid ja muud
sisereeglid, näiteks raamatupidamise sise-eeskirjad. Juhatus peab järgima
nõukogu seaduslikke korraldusi. 2008. aastal toimus Eesti Telekomi juhatuse ja
nõukogu vahel pidev andmevahetus, sh esitas juhatus nõukogule regulaarselt
ülevaateid Eesti Telekom Grupi majandustegevusest ja finantsseisundist.
Koosseis ja tasu
Eesti Telekomi põhikirja kohaselt võib nõukogu valida juhatusse kaks kuni viis
liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks võimalusega seda tähtaega
pikendada. Nõukogu määrab ühe juhatuse liikme juhatuse esimeheks, kes tegutseb
ka ettevõtte peadirektorina. 2008 aastal olid Eesti Telekomi juhatuse liikmeteks
juhatuse esimees Valdo Kalm, Leho Tamm, Valdur Laid ja Enn Saar.
Praeguste liikmete ametiaeg lõpeb vastavalt: Valdo Kalm 1. jaanuaril 2010 ning
Leho Tamm, Valdur Laid ja Enn Saar 1. juulil 2010.
Juhatuse liikmete töötasu ning lahkumishüvituse suurus ja maksmise tingimused on
määratud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmete
boonussüsteem kinnitatakse igal aastal nõukogu otsusega. 2008. aasta eesmärkide
maksimumtaseme saavutamisel oleks juhatuse liikmete boonus võrdne kuue kuu
palgaga. 2008. aastal ei järginud Eesti Telekom Tava punkti 2.2.7, mis näeb ette
iga juhatuse liikme hüvede ning preemiasüsteemide avaldamist veebilehel ning
käesolevas aruandes, aga ka juhatuse liikmete tasustamispõhimõtete tutvustamist
üldkoosolekul. Eesti Telekomi nõukogu otsustas 13. detsembril 2005. aastal, et
praegusel ajal ei ole taolise informatsiooni avaldamine Eesti Telekom Grupi
huvides ega annaks adekvaatset ülevaadet Grupi tippjuhtide motiveerimise
süsteemist. Eesti Telekom Grupis ei ole kehtivaid aktsia-optsiooniprogramme.
Huvide konflikt
Vastavalt seadusele ja põhikirjale peab juhatuse liikme ja Eesti Telekomi
vahelise tehingu heaks kiitma nõukogu, lisaks ei või juhatuse liige ilma nõukogu
loata konkureerida Eesti Telekomiga. Juhatuse liikmed ei ole käesoleva aruande
koostamiseni teavitanud Eesti Telekomi nõukogu ühestki huvide konflikti
olukorrast 2008. aastal.
Seega järgiti 2008. aastal Eesti Telekomi juhatuse töös Tava juhiseid, välja
arvatud Tava punktis 2.2.7 sätestatud juhis.
Kontrollfunktsioonid ja auditeerimine
Lisaks aruandluse süsteemile ja riskide juhtimise protseduuridele on Eesti
Telekomi nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud erinevad kontrollfunktsioonid.
Auditi komitee
Auditi komitee abistab nõukogu järelevalvefunktsiooni täitmisel. 2008. aastal
olid komitee liikmeteks Mats Salomonsson (komitee esimees), Jörgen Latte ja
Tarmo Porgand. 2008. aasta jooksul kogunes komitee 5 korda.
Välisaudiitorid
Vastavalt põhikirjale valib audiitori(d) üldkoosolek. Eesti Telekomi audiitor
2008. aastal oli AS PricewaterhouseCoopers. AS PricewaterhouseCoopers auditeeris
kõiki Eesti Telekom Grupi ettevõtteid, välja arvatud IT Koolituskeskuse OÜ, OÜ
Voicecom ja AS Sertifitseerimiskeskus, ning esitas üldkoosolekule audiitori
järeldusotsuse. Audiitorid informeerisid oma tähelepanekutest ka auditi komiteed
ja Grupi ettevõtete juhatusi.
Sisekontroll
Sisekontrolli teenust ostetakse alates 2002. aasta aprillikuust AS-ilt Deloitte
& Touche Audit. Auditi komitee ja Deloitte lepivad sisekontrolli projektide
ulatuses kokku kord aastas. Deloitte kannab tehtud tööst ette auditi komiteele.
Tasustamise ja ametisse määramise komitee
Tasustamise ja ametisse määramise komitee põhiülesandeks on harmoniseerida Eesti
Telekomi Grupi tippjuhtide tasustamise põhimõtted ja teha ettepanekuid nõukogu
liikmete määramiseks ja nende töö tasustamiseks. Komitee liikmeteks kuni 17.
juulini 2008 olid Mats Salomonsson (komitee esimees), Anders Gylder ja Aare
Tark. Alates 17. juulist 2008 oli komitee koosseis järgmine: Mats Salomonsson
(komitee esimees), Björn Lindegren, ja Aare Tark. 2008. aasta jooksul kogunes
komitee 2 korda.
Teabe avaldamine
Eesti Telekomi veebilehel www.telekom.ee on avaldatud Tava juhistega nõutud
teave,
sh finantskalender, põhikiri, finantsaruanded, info presentatsioonide ja
analüütikutega kohtumiste kohta, andmed nõukogu ja juhatuse liikmete ja
audiitori kohta ning muud andmed. Seega järgis Eesti Telekom 2008. aastal teabe
avaldamisel Tava juhiseid.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Eesti Telekom koostab raamatupidamisaruandeid kooskõlas Euroopa Liidus
kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS).
Finantsaruandluse avaldamisel lähtub Eesti Telekom seaduses ja Tallinna Börsi
reglemendis sätestatust (avaldamisaegade kohta vt alljärgnev tabel). Nõukogu
koosolekul, kus vaadati läbi majandusaasta aruanne, oli loodud võimalus
telefonikonverentsiks audiitoritega, kuid nõukogu ei pidanud vajalikuks seda
võimalust kasutada. Koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega esitatud nõukogu
arvamusega tehti aktsionäridele kättesaadavaks andmed audiitori kohta, edastati
nõukogu hinnang audiitori tegevusele ja avaldati audiitorile makstud tasu.
Seega järgis Eesti Telekom 2008 finantsaruandluse ja auditeerimise osas Tava
juhiseid.
--------------------------------------------------------------------------------
| 2008.a I | 2008.a II | 2008.a III | 2008.a ja sama |
| kvartali | kvartali ja I | kvartali ja 9 | aasta IV kvartali |
| vaheraruanne | poolaasta | kuu | vahearuanne |
| | vaheraruanne | vaheraruanne | |
--------------------------------------------------------------------------------
| 23. aprill 2008 | 18. juuli 2008 | 24. oktoober | 05. veebruar 2009 |
| | | 2008 | |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2008 | 2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügitulu | 6 189 597 | 6 261 002 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müüdud kaupade ja teenuste kulud | (3 532 648) | (3 542 791) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Brutokasum | 2 656 949 | 2 718 211 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Turustus-, üldhalduskulud ning | (907 058) | (900 011) |
| uurimis- ja arendusväljaminekud | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud äritulud | 31 317 | 28 114 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muud ärikulud | (8 498) | (6 336) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ärikasum | 1 772 710 | 1 839 978 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud | 55 185 | 48 626 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantskulud | (871) | (2 342) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud, neto | 54 314 | 46 284 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Finantstulud sidusettevõtjate | (2 847) | (3 817) |
| aktsiatelt ja osadelt, neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kasum enne tulumaksustamist | 1 824 177 | 1 882 445 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tulumaksukulu | (385 912) | (370 897) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasum | 1 438 265 | 1 511 548 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aruandeaasta puhaskasumi jaotus: | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus kasumis | 1 434 835 | 1 505 098 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa osalus kasumis | 3 430 | 6 450 |
--------------------------------------------------------------------------------
| | 1 438 265 | 1 511 548 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakasum, arvestatud | | |
| emaettevõtja osaluse aruandeaasta | | |
| kasumist | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Tava puhaskasum aktsia kohta | 10,40 | 10,91 |
| (kroonides) | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 10,40 | 10,91 |
| (kroonides) | | |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD BILANSS
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 31. detsember | 31. detsember |
| | 2008 | 2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalne põhivara | 2 590 170 | 2 405 114 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Immateriaalne põhivara | 228 312 | 216 011 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 10 575 | 13 422 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Mitmesugused pikaajalised nõuded | 95 680 | 115 059 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Põhivara kokku | 2 924 737 | 2 749 606 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Müügiootel põhivara | - | 1 732 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Varud | 169 943 | 187 573 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Nõuded ostjate vastu ja muud | 1 041 685 | 992 939 |
| lühiajalised nõuded | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised finantsinvesteeringud | 500 000 | 694 040 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid | 363 099 | 396 778 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Käibevara kokku | 2 074 727 | 2 273 062 |
--------------------------------------------------------------------------------
| VARAD KOKKU | 4 999 464 | 5 022 668 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Aktsiakapital | 1 379 545 | 1 379 545 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Ülekurss | 356 018 | 356 018 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustuslik reservkapital | 137 955 | 137 955 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Realiseerimata kursivahed | 14 | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Jaotamata kasum | 2 413 843 | 2 429 361 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Emaettevõtja osalus omakapitalis | 4 287 375 | 4 302 879 |
| kokku | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Vähemusosa | 8 035 | 11 480 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Omakapital kokku | 4 295 410 | 4 314 359 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 5 872 | 1 343 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustused | 2 158 | 3 239 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 22 571 | 20 673 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressi mittekandvad võlakohustused | 1 989 | - |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pikaajalised kohustused kokku | 32 590 | 25 255 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Võlad tarnijatele ja muud | 663 396 | 670 989 |
| lühiajalised kohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Intressikandvad laenud ja | 4 061 | 2 778 |
| võlakohustused | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Pensionikohustused | 1 032 | 4 814 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Eraldised | 2 975 | 4 473 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajalised kohustused kokku | 671 464 | 683 054 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kohustused kokku | 704 054 | 708 309 |
--------------------------------------------------------------------------------
| OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU | 4 999 464 | 5 022 668 |
--------------------------------------------------------------------------------
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE
Tuhandetes kroonides (EEK)
--------------------------------------------------------------------------------
| | 2008 | 2007 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood äritegevusest kokku | 1 983 002 | 1 902 001 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ning immateriaalse põhivara | (743 307) | (861 490) |
| soetamine | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük | 10 219 | 14 768 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Äriühenduste soetamine (neto rahavoog miinus | (24 163) | (4 934) |
| jooksval perioodil tasumata osa) | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Lühiajaliste finantsinvesteeringute muutus, | 194 042 | 369 746 |
| neto | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Muude pikaajaliste nõuete muutus, neto | (4 313) | (36 073) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood investeerimistegevusest kokku | (567 522) | (517 983) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood enne finantseerimistegevust | 1 415 480 | 1 384 018 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest | | |
--------------------------------------------------------------------------------
| Makstud dividendid | (1 456 054) | (1 310 568) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Saadud kapitalirent | 9 057 | 1 020 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed | (2 409) | (1 819) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Rahavood finantseerimistegevusest kokku | (1 449 406) | (1 311 367) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | (33 926) | 72 651 |
--------------------------------------------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses | 396 778 | 324 405 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | (33 926) | 72 651 |
--------------------------------------------------------------------------------
| Valuutakursi muutuste mõju | 247 | (278) |
--------------------------------------------------------------------------------
| Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus | 363 099 | 396 778 |
--------------------------------------------------------------------------------
